Töö tegemisel kasutan populaarteaduslikke raamatuid, mis on minule kätte saadavad. Töö esimeses pooles uurisin, mis on uni ja mis on unetus ning erinevaid unehäireid ja nende sümptomeid. Töö teine osa oli praktiline, uurisin välja milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning milliseid võtteid nad kasutavad, et uneprobleemidega toime tulla. Samuti uurisin, kui kaua magab õpetaja keskmiselt igal ööl ja kuidas ta hindab oma unekvaliteeti. 6 1. MIS ON UNI Tavaline inimene magab ligi kolmandiku oma elust ning siiani ei ole päris selge, mis on une otstarve, kuid selge on see, et ilma selleta inimorganism hakkama ei saa. Mitmed inimesed arvavad, et magamine on passiivne protsess, kuid tegelikkuses see nii pole. Me uinume kuna peaaju laubapiirkond aktiviseerub. See võimaldab kehal ja ka ülejäänud ajul puhata, nimelt väheneb ajju närviimpulsse juhtivate hormoonide hulk
Suurimaks unetuse põhjustajaks on elustiilist ning inimestele aina kõrgematest nõuetest tulenev depressioon ja ärevus. Seetõttu on oluline esmalt välistada esmased unetuse põhjused (tööstress, ...). Soovitatakse kasutada looduslikke und soodustavaid tooteid, mis tõstavad ka une kvaliteeti. Samuti on oluline järgide unehügieeni põhimõtteid: 1. Regulaarsus •Püüdke minna magama ja ärgata ühel ja samal ajal. Regulaarne režiim mõjutab unekvaliteeti positiivselt. •Vältige päevasel ajal magamist. 2. Keskkond •Kohandage oma magamistuba magamiseks – seal peaks olema vaikne ning pime, soovitatav temperatuur 18° C kuni 20° C. •Ideaalne oleks enne magamist tuba tuulutada. •Vabanege kõigist müraallikatest (näiteks kell, mida kuulete tiksumas). 3. Voodi •Eraldage magamine muudest tegevustest. •Kasutage voodit ainult magamiseks, mitte söömiseks, töötamiseks, lugemiseks või TV vaatamiseks.
võib katki minna. Kui esined konverentsisaalis või hotellis, võivad seal vajalikud asjad olemas olla, kuid selles pead veenduma juba enne esinema minekut. Arvesta, et see võib tekitada lisakulusid. Mine esinemisele eelneval õhtul õigel ajal magama. Enne uinumist tee midagi lõõgastavat. Vähemalt tund aega enne magamaminekut ära uuenda enam slaide või teisi esinemiseks vajalikke materjale, et aju saaks puhata. Ära joo alkoholi, sest see võib rikkuda unekvaliteeti. Pane kogu riietus valmis. Ole enesekindel ja usu, et sa tead, mida teed. Selleks on kindlasti oma põhjus, miks just sina selle ettekande teed – sa oskad küll. Ja teised on seda märganud. Uuri aegsasti publiku tausta. Kust nad pärit on? Milline on nende taust? Millised teemad on neile kõige olulisemad? Küsi oma kõne alguses, mille kohta nad enim kuulda tahaksid. Varu oma kõnepulti klaas vett ja kurgupastille
· Tase IV: On sõltuv ning ei osale Füüsiline läbivaatus: Pulss 80 lööki minutis; regulaarne; tugevalt tunda. Hingamine 18 korda minutis; hingamine normaalne; kõrvalisi hääli ei esine; ei eritu röga. Vererõhk - 154/95mmHg Käepigistus tugev, liikuvusulatus hea. Lihastoonus normaalne. Kõnnib vastuvõtul normaalselt, aga kurdab aeg-ajalt lonkamist. UNI/PUHKUS Patsient hindab oma unekvaliteeti heaks ta on pärast magamist üldiselt puhanud ja valmis päevasteks toimetusteks. Kui on tööl stressi, siis on uinumine raskem. Uinuda aitab, kui vaadata voodis televiisorit või lugemine. Uneaega tuleb iga öö umbes 6-7 tundi. Puhkab õhtuti töölt koju tulles ja nädalavahetustel. Võõras kohas magamine ei valmista raskusi. Eelistab magada jahedamas kui toas on väga palav, siis on raske uinuda. TAJU/TUNNETAMINE
pole täisväärtuslik. Patsiente võetakse vastu ka ilma arsti saatekirjata. Unehäirete ravimisel pakutakse nii lääne arstiabimeetodeid kui ka idamaade tuhandeid aastaid vanu ravivõtteid. Võimalik on ühendada unehäirete diagnoosimine ja ravi looduspuhkuse ning lõõgastavate protseduuridega. Arstiabi osutavad unearst, kardioloog, psühhiaater, kopsuarst, kõrva-nina-kurguarst ja taastusarst. Unekvaliteeti uuritakse kõrgetasemeliste seadmetega. Need keskused on ainukesed uneteenuseid pakkuv eraettevõte Eestis. Samas tuleb meeles pidada, et Eesti haigekassa uneuuringuid rahaliselt ei toeta, nii et inimesel tuleb need igal juhul isiklikult tasuda. 1.5.4 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Pulmonoloogia Keskus Tegevusalad: · Uneaegsete hingamishäirete (sh norskamise ja uneapnoe) uuringud. · Hingamissüsteemi uuringud ja ravi.
annaabi.ee 
