2) aordikaar (arcus aortae) ehk piirkond, mille jooksul aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole; 3) alanev aort - aort liigub allapoole; 4) rinnaaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest ülevalpool; 5) kõhuaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega. 6. Millised veresooned lähtuvad aordikaarest? Ühise unearteri hargnemise kohal välimiseks ja sisemiseks unearteriks, samuti õõnesveenide südamesse suubumise kohal ja veel veresoonkonna mõnedes kohtades. (Piirkondi). nim. vaskulaarseteks refleksogeenseteks. 7. Õlavarre-peatüvi: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, millisteks veresoonteks jaguneb? Lad. keeles (truncus brachiocephalicus) on paaritu, ligikaudu 4cm pikkune veresoon, mis lähtudes aordikaarest, suundub paremale ja üles ning jaguneb parema rinnaku-rangluu
ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul:
käigus tekkivad ained(metaboliidid): piimhape, adenosiintrifosforhape (ATP), adenosiindifosforhape( ADP), oluline osa on ka vastava koe CO2 aj O2 osarõhkudel ja lämmastikoksiidil (NO), millel on tugev veresooni laiendav mõju. Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu-ja kemoretseptoreilt ja mitmelt elundilt üle organismi. Rõhuretseptorid (baro- e. pressoretseptorid) asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samades piirkondades karotiid- ja aordigloomustes. Neilt retseptoritelt lähtuvate retseptorite refleksidega viiakse veresoonkonna ja südame talitlusvastavusse üldise verevarustuse vajadustega. Vererõhu ülemäärane tõus vallandab depressoorse refleksi: perifeersed veresooned laoienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja maht vähenevad. Perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse vähenemine tekitab vererõhu languse
ning mida nim. vereringekeskuseks e. vasomotoorseteks keskuseks. Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava(vasokonstriktoorse) ja laiendava(vasodilatatoorse) mõjuga osa. Mõjustuse perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetativse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. Rõhu- ja kemoretseptorid. Rõhuretseptorid paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiidja aordigloomustes. Sümpaatikuse mõju südamele: · sümpaatikuse mõju südamele avaldub: südametegevuse kiirenemises kokkutõmbejõu tugevnemises erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus · sümpaatikusega sarnaselt mõju avaldab südamele ka veres ringlev adrenaliin. Parasümpatikuse mõju südamele: · parasümpatikuse mõjul:
c. VSD – vatsakeste vahelise vaheseina avasus, mille puhul hapnikuvaene ja -rikas veri segunevad (vatsakesevahelise septidefekt) d. Kopsude vererõhk ebanormaalne (parema vatsakese hüpertroofia) Millised suured veresooned tekivad lõpusekaare arteritest? Lõpusekaarte arteritest tekivad unearterid, aordid, rangluuarterid ja õlavarre-peatüvi. Esimesed kaks paari lõpusekaari kaovad. Kolmas lõpusekaarte paar muutub sisemiseks unearteriks. Parem neljas lõpusekaar muutub paremaks rangluuarteriks ja vasaks neljas vasakuks rangluuarteriks. Viies lõpusekaarte paar kaob. Ka parem kuues lõpusekaar kaob, aga vasakust kuuendast lõpusekaarest areneb pulmonaararter. Vaskulogeneesi üldiseloomustus Vaskulogenees on veresoonte moodustumine de novo külgplaadi mesodermist. Vaskulogeneesi käigus moodustuvad esmased veresooned. Kõigepealt
Funktsionaalselt eristatakse veresooni ahendava (vasokonstriktoorse) ja laiendava (vasodilatatoorse) mõjuga osa. ·Mõjustused perifeersete veresoonte toonusele antakse edasi vegetatiivse närvisüsteemi kaudu. Olulisim on sümpaatilise närvisüsteemi veresooni ahendav mõju, mis annab ka veresoontele toonuse. RÕHU JA KEMORETSEPTORID ·Rõhu retseptorid (baro-e pressoretseptorid) paiknevad aordikaares ning ühisunearteri sisemiseks ja välimiseks unearteriks hargnemise kohal. ·Kemoretseptorid asuvad samade piirkondade lähedal paiknevates karotiid-ja aordigloomustes. SÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE ·Sümpaatikuse mõjusüdamele avaldub: 1)südametegevuse kiirenemises 2)kokkutõmbejõu tugevnemises 3)erutuvuse ja erutusjuhtivuse tõusus ·Sümpaatikusega sarnast mõju avaldavad südamele ka veresringlev adrenaliin. PARASÜMPATIKUSE MÕJU SÜDAMELE - Südametegevus aeglustub - Südame kokkutõmbejõud väheneb
silmamunade massaaž (suletud silmade puhul). Nendest meetmetest peetakse unearteri-siinuse massaaži kõige tõhusamaks. Valsalva võtet, jäävee neelamist ja silmamunade massaaži soovitatakse tihti korduva supraventrikulaarse tahhükardiaga patsientidele kui eneseabimeetmeid. Samasuguse efekti võib anda ka patsiendi hirm nt veenikanüüli torke ees. 802 Unearteri-siinuse massaaž Unearteri (arteria carotis communis) väliseks ja siseseks unearteriks hargnemise kohal (kilpkõhre ülemise serva kõrgusel) asub glomus caroticum. See kujutab endast vagusnärvi juurde kuuluvate närvirakkude punutist, siinust. Selle koha mehaanilise stimuleerimise tulemusena aktiveerub ka vagusnärv. Näidustused Supraventrikulaarne tahhükardia (patsient on hemodünaamiliselt stabiilne). Vastunäidustused Unearteri-siinuse massaaž on keelatud vahetult pärast insulti või unearterite ummistumise korral. Teostamine
annaabi.ee 
