vana. Valitakse 5ks aastaks ja ta ei saa olla president kauem kui 2 ametiaega. VALITSUS e. valitsusekabinet Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele. Koosneb kuni 15st ministrist. 11 Ministrit kellel on ministeerium ja müned veel ilma ministeeriumita. Peaminister esindab valitsust, juhatab istungeid, kirjutab alla õigusaktidele ja nõuab ministritelt seletust nende tegematta tööde kohta. Riigikogu seab ametisse valitsuse, ja tal on õigus ja valitsus vallandada. Umbusaldusavaldus tähendab valitsusekriisi: moodustatakse uus valitsus. Riiki juhitakse ministeeriumite kaudu, mille töö järjepidevuse tagab kantsler. Maavalitsused eesotsas maavanematega on ka tähtsad, kes esindavad valitsust maakonnakeskustes. Valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister- valitsuse juht minister- valitsuse liige kantsler- valitsusametnik, koordineerib ministreeriumite tööd Riigiametnik- valitsusasutuse töötaja riigisekretär- kantselei juht
enim hääli saanud erakonna liidri) Vabariigi Valitsus • Täidesaatev riigivõim • Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (kokku täna 15) – Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3) • Mõned ministrid on nn. ‘portfellita ministrid’ • VV suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Vabariigi valitsus läheb laiali kui: –On kokku tulnud uus Riigikogu koosseis; –Kui läheb läbi umbusaldusavaldus peaministrile või kogu valitsusele; –Peaministri surma puhul; –Valitsus astub ise tagasi. Maavanema nimetab ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus. Riigikantselei • Toetab Vabariigi Valitsust ning peaministri tööd • Juhib Riigisekretär (mh. korraldab ka VV tööd) • Riigikantselei koostab valitsuse tegevusprogrammi ning koordineerib selle elluviimist, korraldab VV istungeid, tagab VV aktide põhiseadusele jt
· Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õigus pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse sooritada teatud toiming või hoiduda sellest, ankeetõigus, umbusaldusavaldus; ühiskondlik kontroll) · arvestuskontroll - (riigikontroll-juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, 5 aastat, majanduslik kontroll 5 Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle)
Revisjonikt- valituste tegevus kt seaduslikkusele, raapatupidamine asutustel, tulude sissenõue ja kulude vastavus, lepingute täitmine, Poliitiline kontroll- interpellatsiooniõigus: volikogu liikme õigus aru pärida teiselt, resolutsiooniõigus- volikogu õigus esitada üleskutse sooritada toiming või hoiduda, ankeetõigus- komisjonide moodustamise õigus valituse liikmete, ametnike süütegude uurimiseks Umbusaldusavaldus: 4ndik volikogust. Ühiskondlik: erakondade, survegruppide jne kt (KOV tegevuse analüüs, avalikuse tähelepanu) Riiklik järelvalve- ametisutuste poolne nt asutus, ametnik kt, mittesub. ning kt haldstoimingute seaduslikkuse. Järelvalve peab olema seaduses kirjas ja teostatkse kohtu kt all: õigus pöörduda kohtusse kui ei nõustu, protestiga peab pöörduma kohtusse. EKOH- kt ainult seaduse alusel, et kt seadsulikkust, sekkumine tasakaalus kaitstavate huvidega
Selle põhjuseks on valitsuskriisid, mis avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel. Valitsuskriisi kõige radikaalsemaks probleemiks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 Riigikogu saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuskriisi lahendamiseks võib välja vahetada ka üksikuid ministreid. Selle aluseks on ministri enda soov, peaministri otsus või parlamendi umbusaldusavaldus. Valitsuse ja ministrite ametisse saamisel on otsustavad siiski erakondadevahelised läbirääkimised. Valitsuse suurus sõltub riigi suurusest ja valitsemistavast. Harilikult kõigub valitsusliikmete arv 10 ja 20 vahel, eesti valitsus on kuni 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister. Parlamentaarses riigis, sealhulgas Eestis, kuulub peaministri koht mõne suurema erakonna liidrile. Pärast parlamendi valimisi nimetatakse peaministriks tavaliselt see poliitik, kelle
sõnaõigust. See on suureks löögiks pr konserv pol jõududele , kes on pr suuruse ideestiku jätkuvalt toetanud. Pr koloniaalimpeeriumi lagunemine, mida aktiivselt toetab ka USA , 1960 enamusele pr kolooniatest antakse iseseisvus. Kõige pingelisem olukord Alzeeria , mida peetakse teiselpool vahemerd asuvaks prantsusmaaks. Seal algab laiaulatuslik ja verine sõjategevus. Sellises olukorras ei pea IV vabariigi võimupol süs vastu , üks umbusaldusavaldus järgneb teisele, konserv parteid pööravad pilgu uue ja varasemast pol puutumatuks jäänud liidri otsingute suunas , kelleks on kindral De Gaulle , kes oli pol eksiilis, mistõttu võib öelda , et sõlmitakse pol kokkulepe , mille tulemuseks on uue konstitutsiooni väljatöötamine pr jaoks. Uus Ps võetakse kokku 1958 , mis muudab Pr seöglt presidentaalseks riigiks ja de Gauelle valit pr presidentiks , kus ta on 10 a
asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse sooritada teatud toiming või hoiduda sellest, ankeetõigus, umbusaldusavaldus; ühiskondlik kontroll) · arvestuskontroll - (riigikontroll-juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, 5 aastat, majanduslik kontroll Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil. Halduskohtu organisatsioon on
on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse sooritada teatud toiming või hoiduda sellest, ankeetõigus, umbusaldusavaldus; ühiskondlik kontroll) · arvestuskontroll - (riigikontroll-juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul, 5 aastat, majanduslik kontroll Õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu, RVP ettepanekul, 7 aastat, järelevalve seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide PS ja seadustele vastavuse üle) · Kohtulik kontroll - (ei kontrolli enda initsiatiivil
et valijad annavad valitute tegevusele hinnangu valimiskasti juures. Poliitilisevastutuse põhimõte tuleneb Riigikohtu sõul PS §1 lg 1 st. Peab olemas olema: · avalikkuse kontroll kontrollimehhanism parlamendi üle, mis väljendub istungite avalikkuses PS §72 ja valimiste perioodilisuses §60 lg 3. · Parlamentaarne kontroll kontroll täitevvõimu üle. Tänased mehhansimind on arupärimis võimalus PS §74, võimalus avaldada umbusaldust (umbusaldusavaldus)(ministri puhul §65 p 13 , §92 lg 1 p3 ja §97, §98). · Probleem: uurimiskomisjon, PS-s pole sätestatud uurimiskomisjoni. Uurimiskomisjon, et ta oleks efektiivne, peab saama moodustatud parleamentaarse vähmuse poolt. §73 aga välistab vähemuse otsusel millegi moodustamise. Uurimiskomisjon tagaks enamuseomavoli välistamise. Kontrollimehhanism uurimiskomisjoni näol tänapäeval puudub. 1.HÄÄLEÕIGUS a) Struktuur PS §57
Ajuti on Eestis võimul olnud ka vähemusvalitsusi, kuid seda poliitilise kokkuleppe tulemusena, mille järgi vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel toetab valitsust ka mõni koalitsiooni mittekuuluv erakond. Valitsusse on kuulunud ka nn spetsialistidest ministreid, ent tegemist on üha harvem ette tuleva erandiga. Riigikogu võib avaldada peaministrile, ministrile või valitsusele tervikuna umbusaldust. Selleks on vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust. Põhiseaduse kehtimise ajal on umbusaldusavaldus leidnud vähemalt 51 Riigikogu liikme toetuse äärmiselt harva: 2001. aastal avaldas 60 Riigikogu liiget umbusaldust peaministrile ja 2005. aastal 54 häälega justiitsministrile. Umbusalduse pälvinud minister, peaminister või Vabariigi Valitsus astub tagasi. Peaministri umbusaldamise korral astub tagasi terve valitsus. Liiga sagedaste valitsusevahetuste vältimiseks on valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral presidendil õigus
See on asendatud mõjuvõimsa ja olulise konstitutsioonikohtuga, mida Valitsusel on lihtsam kontrollida kui referendumite tulemusi. - liidumaade positsioon tugevneb (Baier), - parteid, demokraatiaklausel, - referendumite keeld, - piir Poolaga, Art. 23 Olulisi Konstitutsioonikohtu otsuseid: - KP keelustamine (1956) - valitsusemeelse telekanali keelustamine (1961) - parteide rahastamine (1966, 1968) - Bundestag’i laialisaatmine (1984), ‘konstruktiivne umbusaldusavaldus’, - Maastrichti leping (1993) Suured parteid: Kristlikud demokraadid (CDU/CSU) – CSU on Baieri Kr.-Dem. Partei, millel on koostööleping CDUga. CDU ei sea iialgi üles oma kandidaate Baieris. Sotsiaaldemokraadid (SPD) – vanim Saksa partei, traditsiooniliselt tugev Põhja-Saksamaal. Väikesed parlamendiparteid: - Vabad demokraadid (liberaalid) (FDP), - Rohelised (G), - Demokraatliku Sotsialismi Partei (endine SDV KP) (PDS).
Valitsusel on täita eelkõige üldiste suuniste jagaja ja järelvalvaja roll. 4.1.2 Valitsuse moodustamise kord, koosseis ja töökord Valitsuse volituste tekkimine ja lõppemine Volituse lõppemise eelduseks on Valitsuse tagasiastumine. Põhimõtteks on Valitsuse ja peaministri seotud: kui välja langeb peaminister, siis astub tagasi ka valitsus. Minsitri väljavahetamine ei mõjuta valitsuse volitusi. Valitsuse volituse lõppemised juhtudest on tähelepanuväärsed umbusaldusavaldus ja usaldusküsimus. Eristatakse konstruktiivset ja destruktiivset umbusaldusavaldust. Konstruktiivne- Koos umbusaldamisega peab eksisteerima ka uus peaministrikandidaat, kes saab volitused automaatselt, kui parlament avaldab umbusaldust eelmisele peaministrile. Eesmärgiks on valitsuse stabiilne eksistentsi tagamine kergekäelise umbusaldusavalduse vältimine. Usaldusküsimus- seondub eelnõude esitamisega. Kuna konstitutsioonilise seaduse
Valitsusel on täita eelkõige üldiste suuniste jagaja ja järelvalvaja roll. Valitsuse moodustamise kord, koosseis ja töökord Valitsuse volituste tekkimine ja lõppemine Volituse lõppemise eelduseks on Valitsuse tagasiastumine. Põhimõtteks on Valitsuse ja peaministri seotud: kui välja langeb peaminister, siis astub tagasi ka valitsus. Minsitri väljavahetamine ei mõjuta valitsuse volitusi. Valitsuse volituse lõppemised juhtudest on tähelepanuväärsed umbusaldusavaldus ja usaldusküsimus. Eristatakse konstruktiivset ja destruktiivset umbusaldusavaldust. Konstruktiivne- Koos umbusaldamisega peab eksisteerima ka uus peaministrikandidaat, kes saab volitused automaatselt, kui parlament avaldab umbusaldust eelmisele peaministrile. Eesmärgiks on valitsuse stabiilne eksistentsi tagamine kergekäelise umbusaldusavalduse vältimine. Usaldusküsimus- seondub eelnõude esitamisega. Kuna konstitutsioonilise seaduse vastuvõtmiseks on vaja 51 häält, astub
siseaudiitori ametikoht. EKSTERNNE KONTROLL 50 1. Poliitiline kontroll parlamendikontroll. Parlamendikontrollivahenditeks on nn interpellatsiooniõigus saadikute õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmetelt. Tuntakse ka nn ankeetõigust parlamendil õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgemate täitevametnike tegevuse uurimiseks. Nt KOV korruptsiooni uurimise komisjon. Umbusaldusavaldus on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Resolutsiooniõigus parlamendi on õigus esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse toimingu tegemiseks või sellest hoidumiseks. Ühiskondlik kontroll. Hõlmab erakondade, ühenduste ja survegruppide, ajakirjanike kontrolli. 2. Majanduslik kontroll Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Seda kontrolli teostab riigikontroll. Õiguspärasuse all
olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. EKSTERNNE KONTROLL 1. Poliitiline kontroll parlamendikontroll. Parlamendikontrollivahenditeks on nn interpellatsiooniõigus saadikute õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmetelt. Tuntakse ka nn ankeetõigust parlamendil õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgemate täitevametnike tegevuse uurimiseks. Nt KOV korruptsiooni uurimise komisjon. Umbusaldusavaldus on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Resolutsiooniõigus parlamendi on õigus esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse toimingu tegemiseks või sellest hoidumiseks. Ühiskondlik kontroll. Hõlmab erakondade, ühenduste ja survegruppide, ajakirjanike kontrolli. 2. Majanduslik kontroll Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Seda kontrolli teostab riigikontroll. Õiguspärasuse all
siseaudiitori ametikoht. EKSTERNNE KONTROLL 59 1. Poliitiline kontroll parlamendikontroll. Parlamendikontrollivahenditeks on nn interpellatsiooniõigus saadikute õigus pärida aru valitsuselt või selle liikmetelt. Tuntakse ka nn ankeetõigust parlamendil õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgemate täitevametnike tegevuse uurimiseks. Nt KOV korruptsiooni uurimise komisjon. Umbusaldusavaldus on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Resolutsiooniõigus parlamendi on õigus esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse toimingu tegemiseks või sellest hoidumiseks. Ühiskondlik kontroll. Hõlmab erakondade, ühenduste ja survegruppide, ajakirjanike kontrolli. 2. Majanduslik kontroll Õiguspärasuse ja tulemuslikkuse kontroll. Seda kontrolli teostab riigikontroll. Õiguspärasuse all
Riigikogu ei ole oma praktikas seda kasutanud; ankeetõigus. See on parlamendi õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgete täitevvõimu ametnike süütegude uurimiseks. Vastavalt põhiseaduse §le 101 saab Vabariigi Valitsuse liiget kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Põhiseaduse § 104 kohaselt reguleerib seda küsimust Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; umbusaldusavaldus. See on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Põhiseaduse § 65 p. 13 alusel on Riigikogul õigus avaldada umbusaldust Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile. Umbusalduse avaldamisel peab põhiseaduse § 97 järgi olema alus. See alus ei pea olema õiguslik, sisuliselt on võimalikud igasugused alused. Umbusaldusavaldus ei ole sanktsioon mingisuguste õiguslike kohustuste mittetäitmise eest, vaid Riigikogu õigus (pädevus), tema suvaotsus;
Riigikogu ei ole oma praktikas seda kasutanud; ankeetõigus. See on parlamendi õigus moodustada uurimiskomisjone kõrgete täitevvõimu ametnike süütegude uurimiseks. Vastavalt põhiseaduse §le 101 saab Vabariigi Valitsuse liiget kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Põhiseaduse § 104 kohaselt reguleerib seda küsimust Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; umbusaldusavaldus. See on parlamendi õigus avaldada umbusaldust valitsusele või selle liikmele. Põhiseaduse § 65 p. 13 alusel on Riigikogul õigus avaldada umbusaldust Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile. Umbusalduse avaldamisel peab põhiseaduse § 97 järgi olema alus. See alus ei pea olema õiguslik, sisuliselt on võimalikud igasugused alused. Umbusaldusavaldus ei ole sanktsioon mingisuguste õiguslike kohustuste mittetäitmise eest, vaid Riigikogu õigus (pädevus), tema suvaotsus;
Resolutsiooniõigus õigus esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse sooritada teatud toiming või hoiduda sellest. Nt ühe või teise seaduseelnõu algatamiseks. Ankeetõigus parlamendiõigus moodustada uurimiskomisjone kõrgete täitevvõimu ametnike tegevuse uurimises. Umbusaldusavaldus õigus parlamendi õigus avaldada umbusaldust Valitsusele või selle liikmetele. Siin võib olla tegemist Valitsuse või selle liikmete möödalaskmistega kuid mitte tingimata, võivad olla ka poliitilised eesmärgid ühiskondlik kontroll, erakonnad, eelkõige opositsioonis olevad erakonnad, ühendused, mitmesugused survegrupid, ajakirjandus jne.
Seda küsimust reguleerivad lähemalt KOV üksuste põhimäärused; - resolutsiooniõigus see on volikogu õigus esitada valla- või linnavalitsusele või selle üksikule liikmele üleskutse sooritada teatud toiming või hoiduda sellest. Selline üleskutse ei ole õiguslikult siduv. - ankeetõigus see on volikogu õigus moodustada komisjone valla- või linnavalitsuse liikmete või ametnike süütegude uurimiseks; - umbusaldusavaldus - vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib selle avaldamise algatada volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele. Umbusaldusmenetluse kohta vt KOKS § 46 1
annaabi.ee 
