Umbrohust tuleks vabaneda, sest umbrohtunud põllul levivad haigused ja kahjurid ja kartulit on raske koristada. Kui umbrohtu on väga palju, võib kasutada ka keemilist umbrohutõrjet, siis aga tuleks nõu küsida asjatundjalt. Üks ohtlikumaid kartulikahjureid on traatuss, mille kahjustused tunneb ära kartulisse uuristatud peenikeste käikude järgi. Traatuss aga levib kõige rohkem orasrohusel põllul. Traatussi vastu keemilist tõrjet ei ole, tema hävitamiseks on põld on vaja saada umbrohuvabaks ja naksurlaste vastsed hävivad mulla mehhaanilise liigutamisega. KARTULIVÕTMINE. Kartul tuleks koristada siis, kui mugulad tulevad kergesti varre küljest lahti ja koor on kinni. Pealsed tuleks eemaldada umbes 2 nädalat enne võtmist, kui need kolletuma hakkavad. Eesti oludes peaks kartuli üles võtma 20-25. septembriks. Pärast koristamist tuleks mugulatel lasta kuivada 12-15 päeva õhurikkas pimedas jahedas kohas, 12-14° juures. Toidukartul ei tohi olla valguse käes ja tõmbetuules.
31 siis on võimalik tärganud raps hävitada. Kevadeks on rapsi juured nii tugevad, et äestamine enam tulemusi ei anna. Rukis on siiski sügisel nõrgalt juurdunud ja äestamine on võimalik alles kevadel. Rukki äestamisega peab olema väga ettevaatlik, sest tema võrsumissõlm on vahetult mullapinna all. Hernes on tüüpiline ,,äestamiskultuur", mida saab äestamisega umbrohuvabaks harida. Herned külvatakse 4 5 cm sügavusele ja seega saab tärkamise eel äestada maksimaalselt 2 3 cm sügavuselt. Kui hernel avanevad esimesed päärislehed siis saab põldu äestada. Edasine äestamine on võimalik kuni ridade kinnikasvamiseni st köitraagude moodustumiseni. Teraviljade vaheltharimine Selektiivset st valikulist vaheltharimist tehakse köögiviljadel. Tavaliselt tehakse piiäketega, sugaäke on jäigemate piidega
Hernes Sordivalikul peaks eelistama lühikese kasvuperioodi, kiire algarenguga, kasvukõrgusega üle 75 cm ja tugeva lehestikuga sorte. Kasulik on vähene vastuvõtlikkus viirus- ja seenhaigustele. Külv tuleks teha võimalikult varakult. Külviks sobib 46 kraadise temperatuuriga muld, tõusmed taluvad kuni -5 oc. Külvisenorm on kõrgem kui tavaviljeluses (vajalik kadude tõttu äestamisel). Hernes on tüüpiline "äestamiskultuur", mida saab äestamisega umbrohuvabaks harida. Kuna hernest külvatakse varakult, ei mõju külvieelne harimine umbrohutõrjena. Herned külvatakse 45 cm sügavusele ja seega saab tärkamiseelset äestamist teha maksimaalselt 23 cm sügavuselt. Kui hernel ilmuvad (avanevad) esimesed pärislehed, saab põldu äestada. Edaspidine äestamine on võimalik kuni ridade kinnikasvamiseni (köitraagude moodustumiseni). Head toimet võib saavutada äestades kaks korda järjestikku väiksemal piisurvel.
annaabi.ee 
