Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja ei läheks
visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja herbitsiidide mulda viimine. Enamlevinud kultivaatorid on C ja S piidega. Rullimine – Selle eesmärk on tihestada mullapinda, parandada mulla ja seemnete vahelist kontakti ning tasandada maapinda. Äestamine – See on pinnale jäänud seemnete mullaga katmine, -mullakooriku hävitamine, tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje. 2
Tehnoloogiline seadistamine seisneb lauskultivaatori tööseadiste seadmises nõutud töösügavusele ja ühesugusele jäljevahele. Jäljevaheks nimetatakse tööseadiste poolt jäetavate vaokeste (jälgede) keskjoonte põikisihilist vahekaugust. Jäljevahe on ühtlasi tööseadise töölaius. Rohimiskäppadel (hanijalgkäppadel) peab jäljevahe olema b = 3...4 cm võrra väiksem käpa tööosa (tera) konstruktiivsest laiusest bk, tagades niiviisi naaberseadise ülekatte _b ja kõikide umbrohujuurte läbilõikamise, seega b = bk _b. TEHNOLOOGIA 1. enne töö algust veenduda, et traktori rippsüsteemi püsttõmmitsad oleksid veolattidega ühendatud oma piklikavade kaudu. 2. Lauskultiveerimisel liigutakse agregaadiga süstikuliselt (edasi-tagasi), alustades põllu äärest. Kui agregaadi järsk tagasipööre põllu otstel on raskendatud, siis võib kasutada vahelduveelist liikumist. 3. Pööretel tuleb kultivaatori tööseadised kindlasti mullast välja tõsta, st et agregaadi pööre
mistõttu muld mureneb paremini. S-piisid iseloomustab hea elastsus. Elastsus on oluline kiviste muldade harimisel, vibreerivus aga vähendab pii veotakistust. Hästi fibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid. 1. Ei ummistu taimejäänustega 2. Talub hästi kive 3. Eriveotakistus on tunduvalt väiksem 4. Hea umbrohutõrje Rõhtlõiketeradega hanijalgkäpad sobivad hästi umbrohujuurte läbilõikamiseks, mistõttu neid kasutatakse valdavalt reaskultuuride reavahede harimiseks ja kõrrekoorimisel. Mullaharimise täiendseadistena on enamkasutusel kultivaatori raamile vedrustatult kinnitatud silurplaat (plaatlibisti), varbrull (varbrulläke) ja hariäke (kammäke). Silurplaat paigaldatakse kas kultivaatorikäppade (-piide) ette, taha või ette ja taha. Varbrull paikneb tavaliselt taga või ees ja taga, hariäke aga ainult taga. 124
asetsussügavuselt) mitmekordse äestamisega orasheina risoome pinnale tuua. On küll saadud häid tulemusi, aga sageli on ka tühja tööd tehtud, sest kõiki risoome see meetod pinnale ei too. Halb on aga, et intensiivse tõrjetööga käib kaasas mulla surnuks äestamine, s.o tema struktuuri märgatav rikkumine. Kasvuaegne tõrje Oraste äestamine vähendab seemneumbrohtude arvukust. Kui aga põld on juurumbrohtudega tugevalt saastunud, siis selline meetod hästi ei sobi. Äke ummistub umbrohujuurte ja risoomidega ning orase vigastamise oht on suur. Mitmeaastaste juurumbrohtude (orashein, põldohakas, põld-piimohakas jt) puhul on efektiivsem hanijalg tööorganitega vaheltharija. Et oras vigastada ei saaks, peab külvama tavalisest laiemate reavahedega. Soovitatud on reavahet 20-22 cm. Selline vaheltharimine on mõeldav ainult väikesel kiirusel ning vajab tööorganite jälgimiseks ja nende juhtimiseks eraldi töötajat või spetsiaalset lisaseadet, et töö käiks ainult reavahedes.
annaabi.ee 
