Liivimaa kroonikad 13. kuni 17. sajandil
See küsimus pakkus Krossile huvi. Oli hingekarjane,
õpetaja ning ka Tallinna kodanikuna, seega eestlastega (talupoegadega) võrreldes
kõrgemal positsioonil. Oma staatuselt ei olnud ta ammu talupoeg, kuid ka linna jõukas
kiht ei võtnud teda jäägitult omaks, talupoja lõhn oli juures. Nõukaaja inimesed olid
harjunud lugema ridade vahelt, otsima sõnumit tekstist. Russovi elu kaudu kirjeldas
Kross ka Breznevi aega. Paljud astusid ise parteisse, et hõivata kohti, mis muidu
asendataks umbkeelsetega. NING kuidas nemad nüüd ennast tundsid? Kellena??
Sarnaneb Russovi olukorraga.
Russov keskendub maarahvale, poliitiline organ pole oluline. Kirjeldab Maapäeva,
kuidas seal räägiti tähtsusetuid asju nt tantsimisest.
Nõukogude versioon Kroonikas toimuvast: Ivan julm üritas raiuda meile akent
euroopasse.
(Kolme katku vahel ilmunud sügaval Bresnevi ajal. Süvenenud tsensuur,
teisitimõtlejaid kiusati taga ning suurenes lootusetusetunne. Tundus kindel , et
annaabi.ee 
