Suuline keelekasutus
teel ja üldiselt ei peeta selliste meetodite vältimist informaatikaõpetaja veidruseks, millega
väljaspool tunde ei pea arvestama. Samuti ei õpita emakeelt õpetaja rõõmustamiseks, vaid
selleks, et osata seda kasutada. On palju olukordi, kus oskus kirjakeeles arukaid tekste kirjutada
on vajalik; on palju erinevaid ootusi keelekasutuse osas suhtlemisel, milleks tuleb inimestega
kokku puutudes valmis olla. Ja on vastutus, mis vaatamata kombele teda hajutada umbisikulisse
hämarusse, saab tegelikult kuuluda igaühele eraldi ja isiklikult - keel ei asu kuskil määramatuses,
kus ta kui võluväel säilib või muutub või kaob, kusjuures kõnelejad vaatavad pealt. Keel on
olemas ainult oma kasutusena ja oma kõnelejatena.
Seda, et kõnelejad määravad keele arengu ja saatuse, mõistetakse sageli kõnelejate ohjeldamatu
vabadusena keele suhtes ning igasugust katset tekitada mingeid reegleid ja ühtsust tõlgendatakse
jõhkra vägivallana