Bütsantsi riik IdaRooma keisririik ehk Bütsants Tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Eksisteeris 4.sajandist kuni 1453. aastani. Ametlikuks riigikeeleks kreeka keel. Kultuur Toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile Ladina keel tõrjuti välja kreeka keele poolt. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Keisrid Nad olid piiramatu võimuga valitsejad. Nende õukonnaelu iseloomustasid keerukas etikett ja hiilgavad tseremooniad. Keisrite käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Bütsantsi patriarhide ja Rooma paavstide vahel tekkis usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. ...
Bütsantsi kunsti teine õitseaeg · Algas 9.sajandi lõpul · Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. · Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum ehk tambuur. · Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. Video · http://www.youtube.com/watch? v=uM8OOkH7UOs Rooma impeerium · Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Augustuse ajastu · Keiser Augustus esines kunsti suure edendajana. Ta kiitles, et oli saanud päranduseks savist Rooma ja pärandanud oma järglastele marmorist Rooma. Marmor muutus tõesti keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks ning 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast
annaabi.ee 
