Tänu kellele pole meil kodusõda
kuritöö" (minu arvates on tegemist üldse sisutühja terminiga, kuid see
arutelu ei mahu siinse artikli raamesse). Kui meenutame reaalseid
sündmusi valitsuse kommunikatsioonipankrot, aia püstitamine
Tõnismäele, spontaanne rahumeelne meeleavaldus, sellest väljakasvanud
tänavarahutused , siis jääb ka väljend "väidetavad revolutsionäärid"
ilmselgelt põhjendamatuks.
See aga tähendab, et Eesti on nüüd varasemast haavatavam
ultranatsionalistliku retoorika suhtes ning kättesaadavam Milosevii,
Hitleri või Stalini taolistele poliitikutele ning ideoloogiatele.
Miks meil ei ole siis kodusõda?
Vaadates tagantjärele seda vihkamist, mida ühed mu kaasmaalased mu
teiste kaasmaalaste vastu paari päeva jooksul meedias välja valasid,
süveneb minus ainult üks veendumus: see, et ma ei kirjuta praegu
rindeteateid pealkirjaga "Me oleme kaotanud Kiviõli!", ei ole tingitud ei
annaabi.ee 
