tekib kuld(III)hüdroksiid 2[AuCl4]- + 3Na2CO3 + 3H2O → 2Au(OH)3 + 3CO2 + 2Cl + 6NaCl Kuld(III)hüdroksiidi kuumutamisel eraldub algul vesi, 150 kraadi kuures tekkinud kuld(III)oksiid laguneb: 2Au(OH)3 → Au2O3 + 3H2o 4Au2O3 → 4Au + 2Au2O + 5O2 Eelnevalt nimetatud kõiki ühendeid kasutatakse ehete valmistamiseks, meditsiinis või tehnoloogias. 11 Füsioloogiline toime Inimorganismis on kuld ultramikrometall, mida leidub luudes (0,016 ppm), veres (0,0001 mg/l) jm. Au pole bioelment, kuid kullaühendeid kasutatakse ravimina. Juba Vi saj, e.Kr. kasutati metallist kulda Hiinas elueliksiiri koostises. Enam kui paari tuhande aasta eest avastati, et kuldnõus ei hakka vesi roiskuma. Ning haavade paranemise soodustamiseks asetati haavale kuldplaat. 11 sajandil raviti kullapulbriga silmahaigusi ja 16 sajandil süüfilist. Nüüdisajal ravitakse kullapreparaatidega naha- ja liigestehaigusi, vähktõbe jm
valkjas. Möödunud sajandi lõpul töötati Argentiinas välja sinakas kuld, mis arvatavalt sisaldab legeeriva metallina koobaltit. Hõbeda, kulla ja indiumi roheline ning dekoratiivne sulam on tuntud rohelise kulla nime all. [1] 3.3. Levik Suurimad kullavarud on USAs. [1] Sellele järgneb Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa. 6 4. BIOTOIME Inimorganismis on kuld ultramikrometall, mida leidub luudes j averes. Au pole bioelement, kuid kullaühendeid kasutatakse ravimina. Ravitakse kullapreparaatidega naha- ja liigesehaigusi, vähktõbe, tuberkuloosi. [1] 7 5. MÕJU KESKKONNALE Ise kuld ei mõju keskkonnale, kuid tema kaevandamine kannab negatiivset iseloomu. Tavaliselt Kaevandatakse kulda tohutult karjäärides. Mõned karjäärid on nii suured, et neid võiks kosmosest näha
annaabi.ee 
