6) Soov rakendada oma sõjaplaane ja tehnikat 7) Elsass-Lotring Prantsuse-Preisi sõda 8) Liitude moodustamine (Keskliit ja Antant) Ajend: 28.juuni 1914 korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt, troonipärija koos abikaasaga surid Sarajevo atentaat. 28.07.1914 kuulutab Austria-Ungari sõja Serbiale ning algab esimene maailmasõda. 29.juulil on üldmobilistasioon Venemaal 31.juuli Saksamaa nõuab Venemaalt ultimatiivses vormis sõjaettevalmistuste lõpetamist ja keeldub Suurbritannia nõudmistest tunnustada Belgia neutraliteeti. 1.augustil on üldmobilisatsioon Suurbritannias ja Saksamaal, Saksa 2.augustil tungivad Saksa väed Luksemburgi, Saksamaa nõuab Belgialt oma vägede läbilaskmist. Belgia keeldub ja pöördub Suurbritannia poole. 3.augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaale sõja. 4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale. 5
erakonnad peale enamlaste olid seda meelt, et keskriikidele ei tohi teha mingeid järeleandmisi. Põhjused olid erinevad- ühed väitsid, et Vm ei tohi loobuda lepingutest, mis seovad teda Antandi riikidega, sõda tohib lõpetada vaid üheskoos. Teised väitsid, et keskriikide nõudmised on liiga kaugeleulatuvad ja allakirjutamise korral saab juhtuma alistumine keskriikide diktaadile. Sakslased ise käitusid Brest-Litovski läbirääkimistel üsna arrogantselt. Enamlastele üritati peale suruda ultimatiivses toonis oma nõudmisi. Enamlaste sees vallandusid tõsised erimeelsused. Suurem osa juhtivatest enamlastest oli tol ajal veendunud, et sotsialism ei saa võita ühes riigis, saab võita vaid ühe korraga kogu maailmas. Vene revolutsioon, millele ei järgne koheselt samasugust sots maailmarevol, on nii või teisiti määratud hukkumisele. Sellest teooriast lähtuvad vasakpoolsed enamlased leidsid, et mingil juhul ei tohi alla kirjutada rahulepingule