Heiki Vilep on kirjutanud luuletusi ja jutte lastele ning täiskasvanutele. Tema esimene lasteluulekogu „Tere!“ ilmus 2002. Aastal. On avaldanud veel luuleraamatuid „Minu laul“, „Tahaksin olla“, „Katus sõidab“ ja „Padjasõda“ ning juturaamatuid „Kapiukse kollid“, „Lendav õunapuu“, „Jani seiklused Varjudemaal“, samuti ulmeromaani lastele „Horlok ja Ürgvärava võti“. Heiki Vilepi lasteluuletustes on mõnusat huumorit ja vahvat fantaasiat, aga ka mõtisklevaid meeleolusid kodu ja kodumaa väärtustamisel. Heiki Vilep on sündinud 27.märts 1960 Tartus. Heiki Vilep on 2007. aasta noorte laulu- ja tantsupeo "Ilmapuu lävel" tunnuslaulu "Puu on puude kõrgune", laulude "Ja suvi tantsib", "Tahaksin olla" ja "Ilmapuu lävel" sõnade autor ning X noorte tantsupeo "Lävel" tekstide autor.
aega, siis suuremat tähelepanu on teema saanud üsna hiljuti, kui hakkasid levima muresõnumid veest kui tuleviku sõdade põhjustajast. Tegemist ei ole aga ainult üksikute väljaütlemistega. Vastupidi – hoiatavaid artikleid ilmub kui seeni pärast vihma, igal aastal tähistatakse ülemaailmset veepäeva, peetakse konverentse, filmitakse sadu dokumentaalfilme ning meie põhjanaaber Emmi Itäranta on kirjutanud põneva ulmeromaani «Vesi mäletab», kus kirjeldab maailma pärast vee nimel alanud maailmasõda. 1990. aastate lõpus tekkis teadlaste vahel suur lõhe, kui ühed hakkasid pidama vett oluliseks rahvusvaheliste pingete tekitajaks ning teised vaidlesid vastu, et sellised konfliktid lahendatakse juba eos rahumeelsel teel. Vastandlike teooriate ja lähenemiste virvarris on keeruline leida üht tõde, kuna mõlema poole argumendid näivad mõistlikud.
(lk 31) Jack isa oli väga kannatamatu. Kunagi polnud olnud ühtegi sünnipäeva, mil Jacki isa kellegi peale kannatust poleks kaotanud. Talle meeldis lasta seista lastel korralikult rivis, oodates vaikselt oma järjekorda mõnes mängus, mille ta oli korraldanud. Julie sünnipäeval tahtis isa teda lollitamise pärast voodisse saata, kuid ema sekkus. See oli Julie kümnes sünnipäev ning ka viimane, mida ses majas sõpradega tähistati. 9. Sue kinkis mulle ulmeromaani. (lk 32) See oli esimene romaan, mille Jack otsast lõpuni läbi luges. Raamat meeldis talle väga ning üritas ka Juliele seda lugemiseks pakkuda, kuid Julie ei tahtnud. See riivas Jacki tundeid. Hiljem raamatut uuesti lugedes, märkas ta kui korrapärane ja puhtust armastav on raamatutegelane komandör Hunt. Jacki kirjeldatud komandör Hunt oli sarnane Jacki emaga. Ka ema soovis kõike puhtana hoida, sealhulgas ka Jacki. 10. Tema magamistoast sai maja keskpunkt
pealegi, jätame ta siia tagalasse ja toome haavatud sõdurid siia sidumisele." ,,Hea küll," oli Toivo päri, ,,aga vaata, et sa pead põõsaste seest välja ei pista!" Liisu oli väga õnnelik ja jooksis kohe tuppa emme käest sidet ja arstirohtu küsima. Emme andiski talle ühe rulli marlit ja purgi vitamiine. Pani kõik vanasse käekotti ja koti ilusasti Liisule üle õla, risti üle kõhu." (Vilep 2006: 23). Kui noortekirjanduses hüüaks ulmeromaani tegelane, et lähenemas on hiigelsuurte koletiste loendamatu armee, siis ,,Kapiukse kollide" peategelane hüüab: ,,Suured kollid, palju kolle!". Dünaamilisemates, tegevusele orienteeritud juttudes on laused enamasti lühikesed. Kirjeldavamate ning tegelase sisekõnet ja mõtteid edasiandvate juttude (,,Lendav õunapuu", ,,Vaikuse hääled", ,,Roosa printsess") puhul kasutatakse pikemaid lauseid. Enamasti on kirjutatud nii ladusalt, et hetke raamatu käestpanemiseks pole. Vaid
annaabi.ee 
