Nüüdiskirjandus
kuid ometigi seda ei tehta.Ulmekirjandus on ikkagi väga seotud visuaalsusega ja sealt edasi
filmilisusega, aga küsimus on selles, et kui sul on kõrval selline meedium nagu kino, siis on
küllalt mõttetu sõna kaudu neid maailmu luua, mida filmis saab sada korda efektsemalt luua.
Mõjuvama ulmekirjanduse puhul oleks tähtis keeleline külg, uus muutunud eetika või
filosoofia.
Kogu sellest seltskonnast on kõige esile küündivam Indrek Hargla. Tema tähendust näitab
ka seesama ulmeantoloogia, kus sisuliselt kolmandik selle mahust on Hargla lugudega
täidetud. Ta on ka selles mõttes eriline ulmekirjanik, et ta on viljelenud enam-vähem kõiki
sellesse valdkonda kuuluvaid alazanre: on kirjutanud kosmosesse paigutatud tegevusega
tekste, samas ka alternatiivajaloolisi tekste; mingi osa võiks kuuluda ka fantasy valdkonda; tal
on ka õudus- ja kriminaalnovelli piiril seisvad tekstid. Tema tugevaim külg on lugude
jutustamise oskus