Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Üliriigid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hruštšov, president, kennedy, hruštšovi, eisenhower, hipid, välispoliitika, johnson, hipide, sisepoliitika, truman, demokraat, uuendusi, eisenhoweri, maailmasõda, pidurdamispoliitika, doktriin, brežnev, rasketööstus, maisikasvatus, 1959, üliriigid, lähiajalugu, ühendriigid, harry, dwight, usale, ?uuest, lyndon, arstiabi, haridus, elavnesÜliriigid Tunnikonspekt § 32 Lähiajalugu II I Ameerika Ühendriigid (1950.-60. aastatel) Sisepoliitika 1945-53 oli presidendiks Demokraatliku partei esindaja Harry Truman. 1953-61 oli president vabariiklane Dwight Eisenhower. 1961 sai presidendiks noor demokraat John Kennedy. Ta esindas poliitikas uut põlvkonda. Ta lubas USAle kiiret arengut, see ka toimus (valimisprogrammis rääkis “uuest rajajoonest”). Kennedy mõrvati 22. novembril 1963 Dallase linnas. Sama kurssi, st. uuendusi ja reforme jätkas president Lyndon Johnson (1963-69, sai algul võimule asepresidendina, seejärel ka valiti presidendiks.). 1964 seadis eesmärgiks saavutada Suur ühiskond (=sotsiaalne võrdsus). Johnson oli edukas eriti sotsiaalprobleemide lahendamisel (arstiabi, haridus, vaeste olukorra parandamine jne.). 1960. aastail elavnes USAs neegriliikumine – neegrite võitlus oma õiguste eest.
· 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskkomitee Parlamendi rolli täitis Ülemnõukogu, mis koosnes kahest osast: 1) Liidunõukogu 2) Rahvuste Nõukogu
probleem on rassism USA-s. 6. Feministlik liikumine 1960. aastatel. Kui varem oli levinud arusaam, et naiste koht on kodus pliidi taga ning nad ei tohiks olla seotud poliitikasse, siis 1960. aastatel hakati rääkima, et naised tohivad ja saavad olla ka edukad ja ennast teostavad, kuna ka naised ja mehed on võrdsed. Lisaks tuli ka seksuaalrevolutsioon. Religiooni mõju nõrgenes, suurenes igasugune vabadus. 7. USA presidendid: Eisenhower (53-61), Kennedy (61-63), Johnson (63-69), Nixon (69-73), Ronald Reagan. Peaks teadma USA presidentide järjekorda ning oskama neid ka lühidalt iseloomustada. Majandustõus Eisenhoweri ajal, Kuuba kriis Kennedy ajal, Kennedy kui „hipipresident“, Kennedy tapmine ,Johnson ja mustanahaliste vabadusvõitlus, Nixon ja pingelõdvendus, Watergate’i afäär.. Eisenhower (53-61)- võimekas poliitik, kelle valitsuse ajal jäi USA kindlalt Lääne kõige tugevamaks riigiks
........................................................................ Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower....................................................................................................................... Välispoliitika............................................................................................................................. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back)................................................ Sisepoliitika............................................................................................................................... J.F.Kennedy.....................................................................................................
sotsiaalhoolekandele. Dewey rõhutas tagasipöördumist USA vabaturumajandusse, mis oli enne New Deali. 1952 Truman enam ei kandideerinud. Kandideerisid Eisenhower (Ike). Kampaanias kasutati esimest korda televisiooni, lubas lõpetada Korea sõja - lõpetaski. Loodeti, et lõpetab makartismi. Asepresidendiks oli Nixon, riigisekretäriks oli Dulles. Dulles oli USA välispoliitika tegelik autor. Kritiseeris Trumani pidurdamiskontseptsiooni, teatas, et tuleb vabastada kommunismi ikke all olevad rahvad. Dulles esitas tagasitõtjumiskontseptsiooni. 1954 Dulles teatas, et kommunistide tagasitõrjumiseks võib USA kasutada esimesena tuumarelva. Tegelikkuses olulisi muutusi sise- ja välispoliitikas ei olnud. USA majanduses kujunes välja tugev sõjalis-tööstuslik kompleks seoses relvastumisega.
USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949) 10 Euroopa riiki + Kanada + USA
Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima
Riik ei sekku majandusee, vabaturumajandus Miks inglismaa majandus arenes aeglasemalt kui Saksamaa oma? Ebaefektiivne ülemereturg, leiboristide sotsiaalprogrammid,etevõtete doteerimine SAKSAMAA 31. Adenaueri Lääne-Saksamaa: majandusime, , arenes väkja Euroopa Liit, NATO liige kujunes välja 1960 sõjavägi,SDV ei tunnustatud,protestid sõja vastu,1969 liidukantsleriks W.Brandt, võimule tulid kommunistid Saksa DVs, põgeneti läände. 32. Adenaueri sise- ja välispoliitika: 1960 aastate algul tugevnesis sotsiaaldemokraadid, noored protestisid sõja vastu, eriti Vietnami sõja vastu. Liitus NATOga, keeldus tunnistamast SDV Millise psühholoogilises mõttes õige lähenemisviisi suhtumises minevikku leidis Adenauer? Minevikukuritegude kollektiivne kahetsemine,Adenaueri puhas minevik, antifašism Millal ja miks tekkis Saksamaal Türklaste probleem? 1960.a alguses, kui türklaste osakaal sakslaste seas oli liiga suur ja
riigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika: · USA presidendid II maailmasõja järgsel perioonil: Peep Reimer Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981 Ronald Reagan Vabariiklik Partei 1981-1989 George Bush (sen.) Vabariiklik Partei 1989-1993 Bill Clinton Demokraatlik Partei 1993-2001 George W. Bush Vabariiklik Partei 2001-
######### 12a Juhendaja: Ege Lepa Nõos 2012 Sissejuhatus "PEAME EHITAMA UUE, TUNDUVALT PAREMA MAAILMA- SELLISE MAAILMA, KUS ALATI AUSTATAKSE INIMVÄÄRIKUST." President Harry S. Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimalik. Nende jaoks oli see "Ameerika sajand".
Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele): *Oleks andnud riikidele suurema autonoomia *Rahvuskommunistide toetamine *Represseeritutele anti amnestia *Lõdvenes vägivalla poliitika *Tahtis loobuda SDV-s sotsialismi ülesehitamisest-> Anda vabad käed valitsemiskorralduses. Beria valitsemisajal ilmensid märgid NL liberaliseerimisest. Beria otsused ei meeldinud kom.parteile ja ta arreteeriti 26.juuni ja detsembris lasti maha. -Beria järel sai võimule Nikita Hruštšov. -Hruštšov: -1953-1964 NL kom.partei peasekretär. -1957- üritati Hruštšovi võimult kukutada--> Hruštšov kuulutas end ministrite nõukogu esimeheks (valitsuse peaminister). *Jätkus Beria algatatud vägivallapoliitika leevenemine. *Mõistis hukka Stalinlikku vägivallapoliitikat ja isikukultust. (süüdistas Stalinit kommunistlikust ideoloogiast kõrvalekaldumises). *Sulaaeg-N.Hruštšovi võimul oleku periood *Liberaliseeriv poliitika. *Valitsemisajal palju totrusi põllumajanduses-
§25, (30,) 31, 32 lääneriigid mõistena alles pärast II NB! maailmasõda 1. Üldistuseks · eesmärk: demokraatiat kaitsta - alade jagamine - Marshalli plaan - Kolmanda maailma riigid - eeskujuks heaoluühiskond · rõhutati koostööd - kuni 1949 ka NSV Liiduga - Saksamaaga, Jaapaniga - rahvusvahelised institutsioonid USA presidendid: · 1933-1945 F. D. Roosevelt · 1945-1953 H. Truman · 1953-1961 D. Eisenhower · 1961-1963 J. F. Kennedy · 1963-1969 L. Johnson · 1969-1974 R. Nixon · 1974-1977 G. Ford · 1977-1981 J. Carter · 1981-1989 R. Reagan · 1989-1993 G. Bush senior · 1993-2001 B. Clinton · 2001-2009 G. Bush · alates 2009 B. Obama 2. USA · aktiivne välispoliitika - Trumani doktriin kommunismi leviku vältimiseks majanduslik ja sõjaline abi - Eisenhoweri doktriin kommunismi pidurdamiseks kasutada sõjalist jõudu · makartism (ca 1950-1954) - senaator Joseph McCarthy: kommunistid
ajaloos suheliselt stabiilseks perioodiks Iseloomusta USA tegevust ,,Külma sõja" alguses (sündmised, kes oli võimul, tegevus, tagajärjed) · Võimul Truman, edasi Eisenhower · Trumani doktriin 1947 Euroopale majandusliku abi andmise plaan (Kreeka, Türgi) · Berliini blokaad (1948 1949) blokeeris nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega moodustatakse NATO · Eisenhoweri doktriin tagasitõrjumisdoktriin. USA oli selle kohaselt valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. USA sõjaline abo Lähis ja Kesk- Euroopa maadele Iseloomusta USA välispoliitikat 1960 1970. aastatel · Kennedy aja iseloomustamiseks: paindlik reageerimine (flexible response) · 1963 lubas, et USA toetab iga riiki, kes kaitseb oma vabadust · 1964 sekkub Vietnami sõtta
Majanduskriisi ei tekkinud, sest sõja ajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu. Seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus
Majanduskriisi ei tekkinud, sest sõja ajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu. Seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus
Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kogu maailmas? NSVL mõju (Araabia riigid) ja USA mõju (Iisraeli) kasv antud piirkonnas. Eisenhoweri doktriin- oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut.
Law the act of giving a dowry; endowment, toetused vist pmst) ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine. Lk 57 1.USA ja NL näitel üliriikide iseloomustus. Reaalne üleolek teistest riikidest nii majanduslikult, sõjaliselt, teadusalaselt, tehnoloogiliselt, spordilt etc. Sealt tuli ka nn võidurelvastumine soov olla parim, number 1. N: Esimene kuulkäik- USA. 2.JFK poliitiline pärand - reaalsus või legend? Kuna Kennedy ei saanud kaua olla USA president (1960-1963) ja tema elu lõppes atendaadiga, siis tehti temast kindlalt märter ja tema tegusid idealiseeriti. Ent samas tegi ta ka palju: ei olnud palju puudu Kuuba raketikriisi ajal, et oleks tulnud III maailmasõda, aga tema otsustuskindel käitumine suutis selle ära hoida. Samuti ta oli innovaatiline ning puhus tervele rahvale, samas ka tervele maailmale, elu sisse. Tema teod viisid samuti esimese kuulkäiguni. 3.Hrustsovi optimism põhines järgmistel NL edusammudel.
· Konstantin Tsernenko · Mihhail Gorbatsov · 1985 NLKP peasekretär · Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus · Perestroika maa ümberkorraldamine · Glasnost avalikustamine · Majanduslik katastroof · Ressursside nappus · Mahajäämus lääneriikides · Suutmatus võidurelvastumisega kaasa joosta · Plahvatus Tsernobõli AEJ-s, aprill 1986 · Demokraatia eest, korruptsiooni vastu · Muudatused KP juhtkonnas · 1989 esimesed mitme kandidaadiga valimised · Välispoliitika E. Sevardnadze · Sisepoliitika A. Jakovlev · Vanameelsete surve J. Ligatsov · Ei kaotatud KP juhtivat osa ühiskonnas · Ei mindud üle turumajandusele · Augustiputs · 19.-21. august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine
monetaristliku majanduspoliitika (USA puhul nimetatakse reaganoomikaks). soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse. Inflatsiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e kulud ületasid tulud) suurendati riigivõlga. Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. USA sisepoliitika Teise maailmasõja järel on riigi sisepoliitiline areng olnud stabiilne ja traditsiooniline kaheparteiline süsteem on püsima jäänud tänaseni. Ameerika Ühendriikide sisepoliitilikas domineerivad kaks suurt parteid: Demokraatlik Partei (asutatud 1824) on liberaalsema maailmavaatega ning on Teise maailmasõja järel toetanud sotsiaalprogrammide suurendamist ning võitlust vaesuse vastu. Selle partei toetajaskonna hulka kuuluvad pigem vaesemad, naised, noored,
2) Trumani doktriin- 1947. Aastal USA doktriin, mille eesmärk oli takistada ja hoida ära kommunismi levikut andes riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt, raha, tingimusel, etr loobutakse riigistamisest. 3) Marshalli plaan- 1947.aastal loodud USA plaan, kus pakuti sõjalist ja poliitilist abi riikidele, kes on ohustatud kommunismi poolt 4) Hipiliikumine- 1960.ndatel noorte seas levima hakanud protestiliikumine Vietnami sõjale. Hipide liikumise kõrgpunktiks sai 1969. Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kuid ise enam otseselt ei sekku, sellega hüljati doominoteooria. 6) Watergate afäär- Nixoni ajal toimunud pealtkuulamisskandaal, mis põhjustas Nixoni tagasiastumise.
föderaalastusustes, haridusasutustes. Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti? Kus tapeti? Kes tappis? Kuupäev John F. Kennedy, Dallases (Texases) Lee Harvey Oswald 22. november 1963 USA president Robert Kennedy, Los Angeleses Sirhan Sirhan 1968 eelvalimiste (Californias) kampaania juht Martin Luther King, Memphises James Earl Ray 1968 Neegriliikumise juht (Tennessees) Suureks probleemiks oli ka hipiliikumine: Protesteerisid Vietnami sõja vastu Patsifistid, tahtsid „armastuse kultust“
Kellele mida lubati ja anti? Trumani doktriin Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas nõukogustamist ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht (nn Trumani doktriin, 1947). Marshalli plaan Üheks osaks Trumani doktriinist oli Marshalli plaan (1948-1952), millega USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV
Lääne mõju üritati idabloki maades piirata nn raudse eesriidega, st eraldades end muust maailmast. USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet – üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA
○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? ● Trumani doktriin 1947 - USA president Harry Truman avaldas doktriini, milles USA lubas sõjalist ja majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine. (Ennekõike kehtis see Kreeka ja Türgi kohta) ● Marshalli plaan 1948-1952 - USA jagas majanduslikku abi sõjas laastatud Euroopa riikidele, et takistada kommunismi levikut. Algatus nimetati USA riigisekretäri George Marshalli järgi. Liitusid: Austria,
vajadustega. Majanduskriisi ei tekkinud, kuna sõjaajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu, seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. aastal 600 000, samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. 1945. aastal valiti presidendiks Truman, kes ei olnud rahva seas väga populaarne president. 1947. aastal algas Külm sõda, mille käigus sisse viidud Trumani doktriini abil seisti vastu kommunismi levikule. 1949. jätkati reforme uue kursi vaimus Fair Deal'i abil. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, luua juurde elamispindasid jne. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt. Samas tekkis 1949. a. Kommunistlik Hiina, mis tähendas kapitalistliku läänemaailma kaotust. Kartes edasisi kommunismi triumfe asus Truman 1950. a
konfliktiks Läänega (Külma sõja algus) Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed) Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunistlikku kihutustööd; plaani kaudu andis USA 1948-1952 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi
mõjutamiseks. Ühine eesmärk: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused - Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nendevahelised suhted. Algus - üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini blokaadi. 4D projekt: Saksamaa demokratiseerimine, denatsifitseerimie, demilitariseerimine, demonteerimine (ettevõtete sisseseaded) Trumani doktriin – (1947) president Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan (1948-1952) konkreetne tegutsemine Trumani doktriini alusel; aidati kaasa Euroopa majanduse üles ehitamisele, loodeti nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. NL ja USA ideoloogiline konflikt: Stalin-Truman NL oli kommunistlik riik, kes tähtsustas riigi huve. USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas vabadust ja kartis kommunismi.
(linnu-, sea- või loomakasvatus) ning alustati suurfarmide rajamist. SURM: Stalini tervis hakkas halvenema pärast teist maailmasõda. Tal oli tugevast suitsetamisest tingitud ateroskleroos. 1953. aasta 2. märtsil diagnoositi tal ajuverejooks, mille oli põhjustanud kõrge vererõhk ja kõhuverejooks. Stalin suri 3 päeva hiljem 74 aasta vanuselt. HRUŠTŠOV Nimi: NIKITA SERGEJEVITŠ HRUŠTŠOV ( 1953-1964) Päritolu: Kurski kubermang, Ukraina Majandus: Majanduselus pööras Hruštšov rohkem tähelepanu kergetööstuse ja põllumajanduse arengule, andes rohkem otsustamisvabadust tootjatele. See tõi kaasa olukorra, kus rahva elatustase paranes. Majandusnäitajad kasvasid sedavõrd kiiresti, et Hruštšovi arvates pidi Nõukogude Liit üsna varsti jõudma olukorda, kus oleks võimalik alustada kommunistliku ühiskonna ülesehitamist. Seetõttu võetigi NLKP XXII kongressil vastu NLKP programm, mille kohaselt 1980. aastate alguseks peab NSV Liit olema jõudnud kommunismi
Nii lääs kui Ida teadsid, et reaalse sõja puhkemine oleks ilmselgelt liiga ohtlik, sest selleks ajaks olid mõlemad osapooled omandanud tuumarelvad. Kuna aga kõik soovisid oma valdusi ja võimu maailmas suurendada tuligi üle minna poliitilisele ja ideoloogiliselel võitlusele mille käigus ei võetaks kasutusele sõjaväge. Pealegi olid riigid peale Teist maailmasõda alles liiga kurnatud ja uut sõda poleks riikide majandused välja kannatanud. Eisenhoweri doktriin- Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mille kohaselt USA oli valmis kasutama sõjalist jõudu tõrjumaks kommunismi levikut. Eisenhower väljendas seda ettekandes Kongressile 5. jaanuaril 1957. Sõjalise jõu alla kuulus vajadusel ka tuumapomm. Breznevi doktriin- Saates 1968. a. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) vägesid Tsehhoslovakkiasse, et seal maha suruda "Praha kevadet" ja kõrvaldada võimult reformimeelseid kommuniste, deklareeris L. I
Heaoluühiskond: a) tähendas sotsiaalse turvatunde b) lihtinimese ostujõu märgatavat kasvu c) inimestel hakkas järjest rohkem tekkima võimalusi ja aega meelelahutuste jaoks Ajastu sümboliks kuj perekondlik väljasõit isikliku autoga, mis muutus nüüd tarbeesemeks. Sotsiaalse õigluse nõue heaolu peaks laienema ka ülejäänutele, mitte vaid rikastele ja keskklassile läbis lääneriikide 1960.a maj- ja sotsiaalpoliitikat. Eriti jõulisel käis selle välja USA president Lyndon Johnson, kes seadis 1964.a eesmärgiks rajada nn suur ühiskond(võrratu ühiskond) Sots.õigluse tagamiseks pidi maj.ellu otsustavalt sekkuma riik John Maynard Keynes, Inglise majandusteadlane, nõudis sama aastakümnete eest. 1960-70 domineerisid maailmas Keynsi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Nõuti senisest suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Heaolu pahupool 1950
See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus (kujutage ette Euroopa kaarti) ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. · Veebr 1947 teatas Suurbritannia USA riigidepartemangule, et ei suuda kauem osutada Kreekale ja Türgile sõjalist abi · Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht.
gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh Eesti,Läti ja Leedu. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega moodustasid 1955.aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve all peeti silmas eriti kommunistlikke rühmitusi,kes üritasid relvajõuga võimule pääseda. Marshalli plaan on USA välisministri Georg Marshalli väljapakutud kava,mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Nii Marshalli plaan kui ka Trumani doktriin pidid andma USAle eelise võitluses NSVL'i ja kommunismi vastu. 3
annaabi.ee 
