Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks, ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Aasta 2001 aprillis võtsid Austraalias Canberras 800 roheliste erakondade esindajat 70 eri riigist vastu üleilmse roheliste harta. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Linnastumist iseloomustatakse linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Järgnevalt analüüsime nii arengumaade kui ka kõrge majandustasemega industriaalriikide, viimaste hulka loeme ka ELi liikmesriigid, urbaniseerimise taset. Reeglina võime väita, et vaeste arengumaade linnastumise aste on madal, rõhuv enamus elab maal
Elanike arvult on Eestist EL-is väiksemad vaid Küpros, Lichtenstein ja Malta . Eesti asustus on hõre. Euroopa liidus on Eestist hõredamini asustatud vaid Soome ja Rootsi (Eesti. Arve ja fakte. Statistikaamet, 2010). 2011 rahvaloenduse järgi elas Eestis püsivalt 1 294 236 inimest. Viimase rahvaloendusega võrreldes oli Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra. 2012.aastal Lisaks rahvaarvu muutumisele on oluliseks trendiks linnastumine. Aastal 1900 elas linnades 14 % maailma rahvastikust, aastal 1991 oli see juba 45 % ja aastaks 2030 ennustatakse, et linlased moodustavad juba 2/3 maakera elanikkonnast. Esimest korda maailma ajaloos elab linnades enam kui 50% maailma rahvastikust. Teadliku ja tugeva halduse puudumisel võib linnade kiire kasv põhjustada tohutuid keskkonnaprobleeme, suurendades nii tarbimist kui ka vaesust linnades. Sealhulgas elab ÜRO Inimasustuse programmi UN-Habitat andmetel
funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine. Näiteks forelli ülepüügi korral võib karpkala energiaahelas vabanenud koha üle võtta, takistades sellega hilisemat forellipopulatsiooni taastumist. Tagajärgedeks on suur rahaline kahju, toidupuudus Veekogude seisund: vee inimtekkeline eutrofeerumine (toitesooladega rikastumine), mis avaldub eelkõige vee fosforisisalduse tõusus. Eutrofeerumise ilminguteks on vetikate vohamine ja intensiivsed veeõitsengud, millega kaasneb öine hapnikupuudus ja kalade suremine, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
