Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral) Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade
Rahvastiku probleemid. Maailmas on palju probleeme,mis vajavad suurt tähelepanu ja abi. Üks suuremaid probeeme on ülerahvastatus. Kuna inimeste arv on hüppeliselt tõusnud on kaasenenud sellega ka probleemid . Alasid laiendatakse ehitades juurde tehaseid ja elurajoone.Hävitades metsa ,millega hävitatakse mitmekesisust ja ka suurte reostuste ja kasvava rahvaarvu pärast vähenevad ka kalade varud meres,kuna inimeste vajadus toidu järele kasvab ja reostuste tagajäriel kalade elu muutub kõlbmatuks . Kuid on ka piirkondi kus inimesed on näljas ja seegi on üks väga suur
Kas tead, et... · arvutuste kohaselt võrdub ühe ameeriklase energiatarbimine 2 eurooplase, 3 jaapanlase, 6 mehhiklase, 13 hiinlase, 35 indialase, 135 bangladeshlase või 499 etiooplase omaga; · ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% sellest on kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. · nõudlus magevee järele kahekordistub iga 21 aasta järel; · WC poti nupule vajutades kuluvad ligi 5 päeva joogivee varud · igal aastal satub merre enam kui 3 miljonit tonni naftat · ilma käimlata elab Maal ligi 1,5 miljardit inimest. · joogivee kaudu levivatesse haigustesse sureb igal aastal umbes 5 miljonit inimest, kellest enamik on alla 5 aasta vanused lapsed. See teeb ligi 10 inimest minutis ! · kui Maa oleks jalgpalli suurune, siis seda ümbritsev atmosfäär moodustaks 0,05 mm
Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maakera ülerahvastatus kui keskkonnaprobleem. Referaat. Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord 1. Ülerahvastatuse mõju keskkonnale. 2. Veekogude saastamine. 3. Toidu puuduse tekkimine. 4. Looduse hävimine ja hävitamine inimeste tagajärjel. 5. Linnnastumine. Sissejuhatus. Referaadiga tuuakse välja ülerahvastusega seonduvad probleemid ja mõju keskkonnale. See
Ülerahvastus ja sellega seotud probleemid 1. Mõju keskonnale 2. Veekogude saastmine 3. Toidupuudus 4. Linnastumine 5. Kasvuhooneefekt 6. Tööjõu nõudluse kahanemine Mõju keskonnale Arvukuse suurenemisega suureneb ka tarbimine ja maakera ülekurnamine. Väga tõenäoliselt on keskkonna koormus kõige tihedamini asustatud piirkondades juba ületanud taluvuse piiri. Veekogude saastmine Rahvaarvu kasvamisega on tekkinud magevee lõppemise oht. Olulised vee saatmise põhjustajad on niisutus, tööstus ja kommunaalmajandus. Vee probleemide lahenduseks oleks vee säästmine, mis üheltpoolt tähendab selle kokkuhoidu ja korduvkasutust, teiselt aga abinõusid vee reostumise vastu. Toidupuudus Inimkonna kiire juurdekasvuga kaasneb Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Linnastumine
Sotsiaalsed probleemid- kaevanduses töötamine kahjustab tervist põhjustades tervishoiuprobleeme. Kuna kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka soolised disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, tuule erosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine 9. TEAB MAALIHETE TEKKEPÕHJUSI JA VÕIMALIKKE TAGAJÄRGI; Maalihked tekivad maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad- kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lasumine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all.
6. iseloomustab laamade liikumist ning laamade servaaladel toimuvaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke ia moone; (teadmised, skeemide lugemisoskus, kaart) oskab selgitada kivimite ringet; kivistumine Setted Settekivimid murenemine, murenemine, erosioon, erosioon, kuhjumine kuhjumine Tardkivimid Moondekivimid tardumine sulamine Magma 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade
Demograafilise plahvatuse lõpp Vaatamata sellele on vaja meeles pidada, et oma tipp-punkti saavutas Maa elanikkonna kasvutempo eelmise sajandi 60. aastatel ning 80. aastate lõpuks hakkas see kahanema. Praegu kahaneb rahvastiku suurenemise kiirus peaaegu kõikides maailma riikides ja võib öelda, et me elame demograafilise plahvatuse lõppemise ajal. Demograafilise plahvatuse kaasnähud: · toidupuudus ja näljahädad, loodusvarade raiskamine · ülerahvastatus ja majanduslik ebavõrdsus · linnastumine, tööpuudus · nakkushaiguste levik · väljaränne Toidupuudus, näljahädad ja loodusvarade raiskamine Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba 6,5 miljardit inimest (2006) ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, suureneb see lähima 50-60 aasta jooksul kahekordseks
India 1,628 2. India 1,087 2. Hiina 1,437 3. USA 294 3. Usa 420 4. Indoneesia 219 4. Indoneesia 308 5. Nigeeria 307 5. Brasiilia 179 6. Pakistan 295 6. Pakistan 159 7. Bangladesh 280 7. Venemaa 144 8. Brasiilia 221 8. Bangladesh 141 9. Kongo DV 181 9. Nigeeria 137 10. Etioopia 173 10. Jaapan 128 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 8090 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri maailmajagudes 6000 5000 Aasia 4000 3000 2000
Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln 1. Hiina 1,300 1. India 1,628 2. India 1,087 2. Hiina 1,437 3. USA 294 3. Usa 420 4. Indoneesia 219 4. Indoneesia 308 5. Brasiilia 179 5. Nigeeria 307 6. Pakistan 159 6. Pakistan 295 7. Venemaa 144 7. Bangladesh 280 8. Bangladesh 141 8. Brasiilia 221 9. Nigeeria 137 9. Kongo DV 181 10. Jaapan 128 10. Etioopia 173 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri 6000 maailmajagudes 5000 Aasia 4000 3000 2000
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat (1927), kolmas täitus vaid 33 a (1960). 4 mlrd 1974.a. 5 mlrd 1987.a. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 2000.a. Rahvaarvu kasvu annavad järgnevad piirkonnad: 1)Ida-,Lõuna-,Kagu-Aasia (Hiina,India,Bangladesh,Pakistan,Indoneesia); 2)Ida-,Lääne-,Põhja-Aafrika (Somaalia,Mosambiik,Tansaania,Keenia,Nigeeria); 3)Ladina-Am Mehhokost Lõuna-Am ja Kariibi mere saarteni. Suurimad riigid rahvaarvu järgi Eur: 1)Venemaa-142 mln (17 mln km2); 2)Saksamaa-82 mln (357 023 km2); 3)Türgi-73 mln (783 562 km2). Kanada-32 mln (9,9 mln km2),Austraalia-9 mln (7,6 mln km2). Tagajärjed: toidupuudus (eriti ar
7. Inimtegevus positiivne mõju: keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju: erosiooni võimendumine, mulla puhverdusvõime (vastupanu välismõjutustele) ületamine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 13. Mullaprotsessid 1. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab; toimuvad happelises keskkonnas; areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel 2. Kamardumine maapinna lähedale tekib huumusehorisont; eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel,
asub madal või kõrgrõhualal jne. Kaugus ookeanidest ja meredest- kas mandriline või mereline kliima, sademete rohkus Soojade ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks ja sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta) 21. Looduskomponentidele: · Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne · Muldade kujunemine- murenemine, niiskus, aurumine jne · Taimkate- millised taimed saavad kasvada jne · Loomastik- vastavalt kliimatingimustele ja taimestikule · Veereziim- mõjutab veereziimi (jõgedel kõrgvesi ja madalvesi) · Tuulte suunda- N: ekvaatoril on palav kliima õhk soojeneb ja tõuseb- tekib madalrõhuala jne JNE Inimtegevusele:
.2 India: arengumaa, soe kliima..3 Hiina: arengumaa, palju viljakas eas naisi Niiluse jõeorg sest mussoonvihmad põhjustavad üleujutusi kandes nii viljaka mulla põldudele Mississipi delta tasandik, põhjus sama, üleujutused, mille tulemusel kandub viljakas muda põldudele Minevikus kirikuregistrid..Tänapäeval rahvaoendus, rahvastikuregister Maltheuse rahvastikuteooria:Rahvaarvu kiire kasvu tagajärjeks oli Maltheuse arvates ülerahvastatus ja elatusvahendid ei suurenenud piisavalt kiiresti Erinevused sündimises:Arenenud riikides on madal sündimine..Arengumaades on suur sündimine kuid palju lapsi sureb juba noores eas, on tingitud sellest et naised on harimata ja puudub pereplaneerimine....Sündimust mõjutavad tegurid a.Põhjariikides- abiellumine ja seksuaalsuhted pole omavahel seotud,Rasedust ja laste sündi saab planeerida,Laste eest hoolitsemine nõuab palju
abiellumisvõimalused, looduskatastroofid 7) analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele; . Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesistema teadmistega kodumaale tagasi. Negat lähteriigile tööjõupuudus, ajude äravool. Negat sihtriigile ülerahvastatus, tööpuudus. Posit tööjõud. Inimesele: parem palk, töökoht, meditsiiniline abi jne. 8) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele.
Pedosfäär · Muld: 1) elus osa (bakterid, ussid, putukad, mutid) · 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus) · Gaasiline osa ( mulla õhk ) Mullatekke tegurid · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). · Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. · Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. · Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis
taseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.See võib juhtuda isegi jõeveega niisutamisel. -sooldumist saab vältida muldade läbipesemisega,kuid see on kallis . - Erosioon-ehk uuristus on tuule(tuuleerosioonehk deflatsioon) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite,setete,või mulla kulutus ja ärakanne.Selle tulemusena kantakse ära mulla pindmised mineraalosad ja väheneb mulla viljakus.Intensiivne erosioon on stepi ja metsastepi aladel,kus on palju üleharitud maad.Erosiooni kaitseks istutatakse metsaribasid,ning välditakse raskete masinatega sõitmist põldudel. - Turvastumine/Soostumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. - Kõrbestumine on muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu,mis on omakorda põhjustatud
· Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. · Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 2. Maailma rahvastik. Selle kujunemine. Asustus. Pika ajajooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18. sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes.. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123
pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Maalihete põhjused ja tagajärjed: 6 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 5 4 Tagajärjed: rahvaavru kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 3 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise 2 ja utiliseerimise probleemid jne. 1
keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda 9 täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 8 Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: 7 toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 6 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, 5 jäätmete ladustamise 4 ja utiliseerimise probleemid jne.
Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda 9 täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 8 Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: 7 toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 6 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, 5 jäätmete ladustamise 4 ja utiliseerimise probleemid jne.
Rahvastik kasvab eksponentsiaalselt (arv suureneb kaks korda mingi perioodi jooksul) Viimaste hinnangute kohaselt tasakaalustub rahvaarv 2150 aastal 11,5 miljardi inimese juures. Rahvastiku kiire kasvu on põhjustanud: Suremus on vähenenud Rahvastiku vananemine Linnastumine, suurimate linnade rahvastiku kasv. (Tokyo on suurim) Maltusianism - rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises projektsioonis, tagajärjeks on ülerahvastatus ja pidev elatusvahendite vajak. (Thomas Malthus) Rahvastiku suurenemine toob kaasa: Rahvastiku arvu tohutu kiire suurenemise on toonud kaasa tugeva surve ümbritsevale keskkonnale. Näljahädad Puhta joogivee puuduse Keskkonnareostuse Ökosüsteemide hävimise Sõjad loodusressursside pärast Massilised haiguspuhangud ülerahvastatud piirkondades Uute tarbekaupade vajaduse kiire kasv Energia tarbimise kiire kasv
Juhendaja: Marge Kanniste 10R Pärnu 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt...............................................................................................................8 2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist........................................ 9 2
6. kultuuriloolisus Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas kliimamuutused, atmosfääri saaste üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Kogu maailmas on ülerahvastus suureks probleemiks. Kõige suurem probleem on muidugi arengumaades, sest arengumaades on iive palju kordi suurem. Arengumaades ei ole inimestel elupaiku, head sööki ja joogist rääkimata. Eestis ei ole ülerahvastatus suureks probleemiks, sest Eesti on tegelikult väga hõredalt asustatud riik maailmas, võreldes näiteks Mehhiko või mõne Aafrika riigiga. Eestis ei ole ka probleemiks inimeste ära mahutamine linnadesse või küladesse, sest Eestis on inimestele tehtud piisavalt palju maju kus me elada saaksime. Kui majadest peaks puudu tulema saab ju alati juurde ehitata, sest Eestis on palju põllumaad ja metsasid, mille asemele saab ehitada maju. Eestlased pole just suur rahvas
maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
Miks on rahvaarvu kasv muutunud globaalprobleemiks? Ressursside nappus koormus põllumaale, põhjaveele muldade hävimine puhta joogivee nappus toiduainete nappus metsade laastamine jne Õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmed Üldine elukvaliteedi langus Rahvaarvu kasvamise tagajärjed Rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus, nälg (eriti arengumaades) piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine tööpuudus üha suurenev majanduslik ebavõrdsus suureneb koormus loodusvaradele jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. MILLISEID KUJUTUSVIISE KASUTATAKSE KAARTIDEL RAHVAARVU JA RAHVASTIKU PAIKNEMISE ISELOOMUSTAMISEKS? Kujutusviisist sõltub, millise ettekujutuse me rahvastiku paikenemisest ühes või teises piirkonnas saame. Punktkaart rahvastiku tihedus. Ruutkaart kujutatav ala on jagatud ruutudeks.
RAHVAARVU KASV JA NÄLG ÜKS GLOBAALPROBLEEMIDEST. TRIIN SIMSO GLOBAALPROBLEEMID Globaalprobleem? On ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Nälg Rahvaarvu kasvu suurenemine Vaesus Õhusaastumine Osoonikihi hõrenemine Veereostus Happevihmad jne. RAHVASTIKU ARVUKASV Rahvaarv hakkas kasvama 18. sajandil LääneEuroopa riikides. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi jaoks kulus aega 123 aastat. Kolmas miljard täitus kõigest 33 aastaga. Rahvastik kolmekordistus 20. sajandil. 2050. aastaks ennustatakse 9 miljardit inimest Maale. TAGAJÄRJED RAHAVASTIKU KASVULE Toidu puudus (eriti arengumaades) Üle linnastumine ja piirkonniti üle rahvastumine. Tööpuudus Üha suurenev majanduslik ebavõr
Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavammale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed
Ülerahvastatus toob kaasa erinevaid probleeme näljahäda, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus, need on ainult mõned probleemid, mis ülerahvastatusega kaasnevad. Puudused ja loodusvarade hävitamine Rahvastiku kasvu tõttu tarbitakse rohkem vett, toitu ja energiat. Kuna joogiveeks kõlbab ainult magevesi, siis on ka selle varud piiratud. Magevesi moodustab maakera veevarudest 3%, millest osa kuulub ka igijää alla. Magevee varude uuenemine toimub aeglaselt ja on pikaajaline protsess. Põhjavee veevahetuse tsükli kestvust hinnatakse umbes 1400 aastale. Kuni 90% kogu mageveest kulub niisutusele, 7% tööstusele ja 3% olmele. Võimalus kasutada pinnavett joogiveena on samuti piiratud. Pinnavesi on tundlik saastlikusele ja reostusele, ning vajab eelnevat töötlust, enne kui seda saab joogiveena kasutada. Arengumaades enamasti ennetav veetöötlus puudub ja vett on väga vähe ja piiratud kogustes