1)varaklassitsism(umbes kuni 1800). 2)kõrgklassitsism(pärast seda). Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole,sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate-suurriikide valitsejate maitsele. Klassitsismi arhitektuuris pääses maksvusele stiil,mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi,niihästi üldlahendustes kui ka üksikasjades.Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse ulatavaid samnaid ja sammasportikust.Templitelt laenatud detaile,eriti sambaid,kasutati valitsushoonete,losside ja isegi tavaliste elumajade juures.Klassitsism ei nõudnud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud,vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele.Lihtsus,rangus,reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned.Rooma arhitekt kes on
sõjalisi andmeid (algallikad). Näiteks autor väidab: esimene juhtum läänistamisest on teada 1333 aastast, kus läänistati maa liivlasele (kuid ei too välja allikat), kuid see juures väidab, et vanim säilinud teade on pärit 1507 aastast, kus maa läänistati Kuru talupojale. Esimene teada olev vakuraamat põhineb Lihulast mis kirjutati 1518-1544, kuid põhiliselt säilinud vakuraamatud mida autor kasutab on pärit 1564 aastast Padiselt, Harkust, Kiviloolt, jne. seega ei saa tagasi ulatavaid järeldusi teha varasemale ajale, kui selle kohta ei ole säilinud allikaid. Antud teoses tuleb väga tihti ette sõnu: „tõenäoliselt“, „võiks arvata“, „võib järeldada“ mis puudutab enne Liivi sõja sündmusi. Seega võib öelda, et teos annab üldise ülevaate antud perioodist, kuid toetudes vähestele faktidele ei saa me järeldada, et nii elasid Eesti talupojad enne Liivisõja sündmusi 1558-1561. Kokkuvõtte lisand
veel kaunis tugevasti. Juba üldkompositsioon on kaunis maitsekas; ka on aknaraamitused ja profiilid joonistatud kaunis selgelt ja puhtalt; fassaadi elustamiseks aitab kaasa paiguti maitsekalt asetatud rustika. Igatahes on küll veel küsimus mil määral võib Winklerit lugeda selle ehitise autoriks. Sest Tartus valmistatud kavandite juures võeti ette Peeterburis (teede ja avalikkude ehitiste peavalitsuses) tihti väga kaugele ulatavaid parandusi ja muudatusi ning see sündis ka Winkleri kavandiga. Ülikooli arkiivis on säilinud selle ehitise fassaadi joonis, millel leidub märkus, et ta on valmistatud teede ja avalikkude ehitiste kavandite ja eelarvete departemangu II. jaokonnas, kuna Tartust saadetud projekti fassaad leiti olevat inetu. Autorina on selle kavandile alla kirjutanud arkitekt Sudan (). Kas selle Peterburi arkitekti töö seisis ainult Winkleri kavandi paranduses või täitsa uue tegemises, pole võimalik
Ajavahemikul 1980-2003 vähenesid Eestis paiksetest saasteallikatest SO2 heitkogused 64,3 % ja NOx 25,8 %; tahketel osakestel 88,4 %, lenduvatel orgaaniliste saasteainetel 51 % ja CO 58,8 %.Suure osa keskkonnaprobleemidest Eestis tekitab siiski transport. See on kõige suurem Harjumaal.Järgnevad põllumajandusmasinad. Lennu- ja siseveetranspordi osakaal on väike. Eestis on SO2 heitkogused tunduvalt vähenenud.Eestis on juba täidetud väävliühendite osas vähendada üle piiride ulatavaid voogusid ning stabiliseeruda lämmastikuühendite heitkogused 1987. aasta tasemel). Viimastel aastatel on tehtud palju uurimisi ja on jõutud järeldusele, et osoon väheneb osoonikihis kümne aasta jooksul talvel peaaegu 5 % ja suvel 1-3 %.
annaabi.ee 
