Ma arvan, et luuletuse peamõte on ,et iga inimese südames on igatsus leida kedagi,kes oleks temale ideaalne. Sellel luuletusel on 4 stroofi ning 16 värssi. Luuletuses on A.Haava kasutanud mitut epiteeti: lahke mees, ilus mees, ilus lauluhääl. Luuletuses pole metafoore, võrdlusi ega isikustamist, seepärast on luuletus ka kergesti arsaadav. Kirjandi motoks paneks ma lause A.Haava enda luuletusest „Meie“. „Meie ulatame käed pilvede poole! Meie sammume suure sihi poole“. Valisin selle motoks, kuna A.Haava luuletustes kiirgab lootus tulevikule ja millegi saavutamisele (nt ka kirjandis mainitud „Ei igatse kadunud aegu“) Mulle meeldib see luulekogu, kuna paljud ta luuletused on seotud mineviku maha matmisega ning elus edasi pürgimisega. Mulle meeldis, et Anna Haava kirjutas luuletustes oma isiklikest läbielamistest. Luuletused olid kergesti arusaadavad, kuid samas sügavmõttelised.
võtta, kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame. Käeandmine tervitamisel tähendab sõbralikkust. Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust. Selles kõiges on midagi sõbralikku. Läbi kinda pole sellest kõigest mitte midagi tunda, sel juhul on kätlemine vaid tühi, harjumuspärane vormitäide. Seepärast peaks, vaatamata kõigile traditsioonidele, ka tüdrukud tervitamisel kinda käest võtma. Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma. Teise inimese silmist saab enamasti aru, kas ta valetab või räägib tõtt, kas tal on ausad kavatsused või plaanitseb ta midagi halba. Sellest on ajapikku välja arenenud viisakusnõue. Suur vahe tervitamisel on ka see ,et kellega me parasjagu kohtume. Kas endast kõrgemal positsioonil inimesega või kellegagi kes on meist vanem. Selleks, et teada kumb peab esimesena tervitama , peame tundma etiketti
• Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi • Paremast käest tuleb tervitamisel kinnas ära võtta • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel • Tähendab sõbralikkust • Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust • Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma • Teise inimese silmist saab enamasti aru, kas ta valetab või räägib tõtt • Kas tal on ausad kavatsused või plaanitseb ta midagi halba • Tervitamine lugupidavalt • Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks lugupidamise avalduseks. • Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise • Alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde
Sawyer sümboliseerib ameerika kolonialismi", kategooriline tõlgendus paigutab teose kategooriasse (anri, stiili, voolu), näiteks "Therese Raquin on naturalistlik romaan". 4. Tõlgendus kujundab hindamist. Kõneldakse nii instrumentaaldeterminismist, väärtusmarkeritest ja ekstrakategoriaalsetest determinismist. Instrumentaaldeterminismi peamine idee seisneb väites, et kategooriline tõlgendus kätkeb endas hindamise instrumenti. Teose anrisse paigutamisega ulatame endale vahendid teose hindamiseks selles zanris.Väärtusmarkerite determinismi järgi on kriitik tõlgendades juba ühtlasi ka hinnanud. Seejuures võivad mitmetähenduslikkus, tähenduse puudumine ja obskuursus tähistada hoopis kunstilisi voorusi, kuna kriitikutele on oluline, et teosest oleks võimalikult palju midagi kirjutada ning seega võiks see seostuda erinevate zanrite ja stiilidega. Ekstrakategoriaalne determinism väidab, et kategooria staatus mõjutab konkreetset hinnangut
Kui me Tartu õpilasfirmade laadale läksime, siis ennem kodunt lahkumist otsustasin saata kõigile oma KiisuMiisu liikmetele sõnumi, et nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale minekut tuli meile pähe, et pole pakendit, kuhu me oma toote paneme, kui selle kliendile ulatame. Istusin õhtul kodus ja mõtlesin, et mis nüüd küll saab. Võtsin klambrilööja, ajalehe, liimipulga, käärid ja kutsusin ema appi ning ütlesin, et teeme nendest lehtedest nüüd paberkotid. Minu arvates said need väga ägedad. Laadal ei näinud ma ühelgi teisel firmal selliseid. Ettevõtjana võib mul puudu tulla kannatlikkusest. Mulle ei meeldi oodata ja olen üsna püsimatu ja kärsitu. Kuid usun, et see võib tulla ka minu noorusest. Küll ma ajapikku ja
annaabi.ee 
