Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

ÜKSKÜÜRKAAMEL - sarnased materjalid

kaamel, rkaamel, kaamelid, karv, rgus, rbealadel, liival, araabia, ammu, rvad, kaitsevad, raselt, karvkate, joogiks, kaelal, tald, rmed, litada, eluea, poegade, saste, olevast, kuma, kliimaga, arvavad, ripsmed, jooksma, toidab, ndinu, nnitab, piimaga, pehmes, innaajal
thumbnail
7
odt

Kaamel

Kaamelid Referaat 7. klass Otepää 2008 Sisukord 1. KAAMELID.....................................................................................................................................2 2. KAITSE LIIVA JA KUUMENEMISE EEST ....................................................................................3 3. KAAMELI KÜÜR ............................................................................................................................3 4. DROMEDAR ........................................................................................

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kaamel

SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. VÄLIMUS 4 2. LIIGID 4 2.1. Üksküürkaamel ehk dromedar 5 2.2. Kaksküürkaamel ehk baktrian 6 3. TOITUMINE 6 4. METSIKUD JA KODUSTATUD KAAMELID 7 5. KASUTUSALAD 7 6. KAAMELID TALLINNA LOOMAAIAS 8 7. KLOONIMINE 8 8. KOKKUVÕTE 9 9. KASUTATUD KIRJANDUS 10 SISSEJUHATUS Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Ta kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamel elab 30-40 aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg.

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

KÕRBED

KÕRBED  LEVIK   Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkonnas  Mandrite kuivades sisepiirkondades  Külmade mere hoovuste naabruses  Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA   Kõrb on sademevaene koht  Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK   Mitmekesised mullad  Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed  Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine  Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK 

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Loodusvööndid - referaat

Esinevad Euraasia lõuna- ja idarannikul. Suvemussoonil kerkib õhk maismaal, liigub kõrgemates õhukihtides ning laskub ookeani kohal. Talvemussoonil kerkib õhk ookeani kohal, liigub kõrgemates õhukihtides ning laskub maismaal. Kampo on Brasiilia mägismaa savann. Ljaano on Orinoco madaliku savann. Sahel on Sahara kõrbe äärealal asuv piirkond (astelpõõsasavann), mida iseloomustab kõrbestumine. Pöörijoonte piirkonnas Põhja-Aafrikas, Araabia poolsaarel, Euraasia siealal; Austraalia kesk- ja idaosas; Põhja-Ameerikas mäestike nõgudes; Väga vähe huumust; helehallid; mulla pinnale ja ülaossa ladestunud rohkesti sooli; Nisu; oder; mais; datlipalm; KÕRB Taluvad hästi kuumust; väike hirss; veevajadus; soomuseline

maailma loodusgeograafia ja...
91 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kaamel

Neid peetakse Aafrikas ja Aasias. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaamelil on väga palju kohastumisi kõrbes elamiseks. Nad suudavad suvel olla nädalate viisi joomata, aga jõudes veekoguni võivad korraga ära juua kuni 114 liitrit vett. Kevadel rahuldavad taimedest saadava veega ja söövad ka teravate asteldega taimi. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks. Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Pikad jalad kaitsevad keha üleliigse kuumenemise eest, sest need hoiavad keha maapinnast kõrgusel, kus temperatuur on kuni 10kraadi madalam maapinna temperatuurist. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Neid kasutatakse kui toitu napib

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

Vaid lahe, laisi või mere nimi reedab nende tegelikku päritolu. Sellisteks on Mullutu ja Suurlaht Saaremaal, Sutlepa meri Läänemaal, Harku järv Tallinnas, alles hiljaaegu merest eraldunud Käina laht Hiiumaal. Loode-Eestis ja saartel leidub mitmeid merest maasäärtega eraldatud laguunjärvi (näiteks Ülemiste järv Tallinna juures). Enamik laguune olid aga juba alguses väikesed ja on ammu kinni kasvanud. Jõelookeist on kujunenud väikesed soodijärved, rabades on hulgaliselt laugasjärvi. Pandivere kõrgustikul leidub pisikesi ajutisi karstijärvi. Ainulaadse tekkega kogu Euroopas on meteoriidi kraatrisse kujunenud Kaali järv Saaremaal. Päris palju järvi on rajanud ka inimene (veskijärved, veehoidlad). Neist on suurim Narva veehoidla Eesti-Vene piiril.

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Kõrbed

Kõrbetes on vähe järvi ka needki on soolajärjed, mis tekivad seal, kus auramine ületab mitmekordselt sademete hulga. Soolakud, mis on kuivad madalad nõod, märgivad kohti, kus põhjavee tase on kõrgem, auramine suurem ja vees sisaldunud soolad jäävad seega pinnasesse. Kõrbes oleva Araali mere vee tarbimine niisutamiseks on vähendanud tunduvalt Araali mere veehulka ja see on tänapäeval juba ära kuivamas. Paljud sadamas asuvad nüüd sisemaal ja laevad seisavad kuival liival. 6 Mullastik Kõrbete pinnakatteid liigitatakse eri tüüpideks : savi-, lössi-, soola-, kivi- ja liivakõrbed. Savikõrbet iseloomustab tihe savikas muld ja muutlik veereziim. Kevadel võivad olla mulla pindmised kihid liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud. Suveks aurab

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat - Kõrb

lähistroopikas ja troopikas. Punamullad on harilikult happelised ja huumusevaesed. Katavad umbes 17% maismaast. Inimeste elu kõrbetes Kõrbed on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõige tuntumad on kaamelite kaks põhitõugu ­ Aafrikas ja Ees-Aasias elav üksküürkaamel ehk dromedar ning Kesk-Aasias ja Hiinas elav kaksküürkaamel ehk baktrian. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Oaaside läheduses on

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Kõrbed

KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm · Sademete hulk ületab aurumise

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Troopiline kliimavööde

Troopiline mandriline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik mandrite sisealadele. See kliimatüüp on levinud Aafrika põhja- ja lõunaosas, Araabias, suures osas Austraalia territooriumis, Mehhikos, Lõuna-Ameerika keskosas, st nendes piirkondades ekvaatorist põhja- ja lõuna pool, kus puuduvad mussoonid ja aastaringselt valitseb troopiline õhk. Nendes piirkondades paiknevad troopilised kõrbed (sh Sahara kõrb, Araabia kõrb, Austraalia kõrbed jne). Selle tõttu nimetatakse mõnikord seda kliimat troopiliste kõrbete kliimaks. Kuna aasta jooksul valitsevad seal laskuvad õhuvoolud, siis pilvisus ja sademete hulk on seal väga väikesed. Maapinna kiirgusbilanss on kuiva ohu ja suure maapinna albeedo seoses vähem, kui ekvatoriaalsel vöötmel. Aga õhutemperatuurid on väga kõrged aasta jooksul, sest soojuse kaod aurumisele on väikesed. Suvi on palav, soojema kuu keskmine

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Kõrbed

Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine Aastane sademete hulk kuni 250 mm Sademete hulk ületab aurumise Esineb "kuiva vihma"

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Powerpointi esitlus Araabiast

Araabia . Araabiast lähemalt . Asukoht on Araabia poolsaarel. 95% sellest Aarabia alast on kõrb. Tegeleda saab ka põlluharimisega. Enamik araablasi olid beduiinid. Beduiinid. Elasid telkides. Kasvatasid kaamleid, hobuseid ja lambaid. Naised tegelesid sõõgitegemisega ning mehed kasvatasid loomi ja muretsesid toitu. Beduiinide seas oli auasi võõrastelt varastamine. Kaamel oli neile asendamatu. Muhamed . Kohalik Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama uut usku. 622.aastal põgenes taga kiusamise pärast Mekast Mediinasse, Muhamed põgenemist Mekast hakkasid islamiusulised lugema oma ajaarvamise alguseks. 630.aastal sõitis ta toetajate saatel tagasi Mekasse. Kaaba templi muutis ta Allahi pühakojaks, sellest ajast peale on Meka islamiusuliste püha linn. Temast sai aarablaste valitseja. 632

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kõrb

loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad enamasti poolkõrbetes. Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet. Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks. Kaksküürkaamel e. baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo kontrolltöö - Araabia

Ajaloo kontrolltöö 1.Kirjelda Araabia ühiskonda. Ammustest aegdest peale on araablased elanud kõrbete ja poolkõrbetega kaetud Araabia poolsaarel. Kuna seal polnud eriti võimalik tegeleda põlluharimisega, siis enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid, kes rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamel oli beduiinlastel asendamatu. Teda kasutati sõidu ja veoloomana, tema piima joodi, liha söödi ning karvadest valmistatud vildist või kaamelinahast

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kõrb

tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad enamasti poolkõrbetes. Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet. Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks. Kaksküürkaamel e. baktrian elab

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Loodusvööndite loomastik

90% toidust. Põhiliselt toitub koiott pisiimetajatest, lindudest, madudest, sisalikest, suurtest putukatest ja muust sarnasest. Kuigi on täheldatud suurte rühmadena rändlevaid koiotte, siis jahti peavad nad peamiselt paarikaupa. Poolkõrbed ja kõrbed KAAMEL Kaamleid on kahte liiki:üksküürkaamel ja kaksküürkaamel. Kaamelid on kuni 2m kõrgused ja kaaluvad kuni 800g, neil on üks või kaks varurasvu silsaldavat küüru. Kaamel suudab kuni ühe nädala joomata olla. Kõrbetes on kaamel peamine liikumis vahend.Inimesed saavad temalt villa, nahka, liha ja piima. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Sahara Kõrbe loomad, taimed ja muu huvitav

põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Kõrb - Referaat

põuaperiood kestab, uinakusse jääma. Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Islam

ISLAM 1,3 miljardit inimest peavad ennast islamiusuliseks. Aabrahamistlik religioon (+ judaism ja kristlus). Tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,aslama" ja tähendab allumist. Islamiusulised ­ moslemid. Kutsutakse ka muhameedlasteks. Islami teke Tekkis 7. saj. pKr Araabia poolsaarel. Meka linn. Polüteistlik loodususund. Dzinn ­ vaimolend, kes allub Allahile. Dzinne kardeti. Kohtadesse, kus arvati dzinne olevat, toodi kive. Kivihunnikute juurde toodi ohvreid. Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet ­ jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed

Usundiõpetus
74 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

Neid võiks iseloomustada järgmiselt: Kolumbia: meeldiva pehme maitsega, tugeva aroomiga Kostariika: nõrga aroomiga, hapuka maitsega, tugeva ekstraktiivsusega Santos (Brasiilia): mõrkja maitsega, nõrga, kuid meeldiva aroomiga, keskmise ekstraktiivsusega, kasutatakse segudes Harari (Etioopia): meeldiva nõrgalt hapuka veinimaitsega, hea aroomiga Tanganjiika: meeldiva hapuka maitsega, aromaatne, tugeva ekstraktiivsusega jne. Parimaks sordiks peetakse aga Araabia mokat, mis on väga heade maitseomadustega ja tugeva aroomiga. Seda sorti kasvatatakse ainult Jeemenis. Üldmõiste "moka" all mõistetakse head kanget kohvi, mille saamiseks tuleb kasutada segu kahestkolmest sordist. Lahustuv kohv on kuivatatud kohviekstrakti pulber, mis lahustub vees. Sellel on küll kohvi maitse, kuid nõrk aroom. Juba 1910. aastal pandi lahustuvale kohvile nimi Instant (silmapilk). 10 aastat hiljem tuli "Nescafe"

Toiduaineõpetus
85 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kaamel

Tema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend. Aeglaselt, suursuguselt ja häirimatult astuvad üksteise kannul puuvillapakkide, telkide ning nahksete veelähkritega koormatud kaamelid. Ja niimoodi loendamatuid kilomeetreid. Nad justkui ujuvad ääretul liivamerel, nagu kõrbelaevad. Aastatuhandeid oli kaamel kõrbes põhiline ja ainus veoloom. Alles praegusel tehnikaajastul, mil auto- ja raudteed on tunginud liivadesse ning kõrbetaevas mürisevad lennukid, on kaamelite osatähtsus mõnevõrra langenud. See on ka täiesti mõistetav - tee, millele kaamelikaravan kulutab terve kuu, läbib auto ühe ööpäevaga

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Liibüa kõrb

päikesest eemal. Vilgas liikumine algab hämaruse saabudes kui paljud loomad oma urgudest välja toituma tulevad. Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde. Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet. Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks. Kaksküürkaamel e. baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud üksküürkaamel e. dromedar elab vaid Aafrikast Indiani ulatuvatel aladel. Varaan

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................

Terviseõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

Arvatakse, et kodustamisprotsess algas ilmselt 4. aastatuhande e.m.a. lõpus Musta- ja Kaspia mere steppides, kuhu tarpan liikus Ida- Euroopast. · Põhja-Aafrika ja praegune Sahaara kõrb oli üks esimesi loomade kodustamise kohti, kust koduloomad edasi levisid Niiluse orgu. 5000-4000 a. e.m.a. oli Egiptuses juba arenenud loomakasvatus, kus koer, siga, kits, veis ja hani olid tuntud koduloomadena. Hiljem kodustati antiloobid, eeslid ja kaamelid. · Tigrise ja Eufrati jõgikond Aasias (praegu Iraak) oli Mesopotaamia kultuuride levikuala. Nende jõgede lääne- ja idapoolsetes mägedes kodustati kitsed, lambad, sead ja anti üle jõgede orgudesse, kus neid ja hiljem ka veiseid ning eesleid kasutati. India ja Hiina kultuuride piirkonnas kodustati seebu, pühvel, gaur, kana ja siga, kuna veis, hobune ja eesel arvatavasti kohale toodi.Lääne- ja Põhja-Euroopa maad said enamiku

Aretusõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Referaat kõrbest

Loomad Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Kaamelid söövad sitkeid okkalisi kõrbetaimi ning suudavad pikka aega elus püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kõrb ja nende tekkimine

tarvitatakse sööda-ja toidutaimedena, paljusid ravim-ja tehniliste taimedena. Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus. Miks tekivad kõrbed? Kõrbe tekkimine sõltub paljudest asjaoludest. Pidev, püsiv kõrgrõhkkond põhjustab kõrbe polaaraladel ja Kalahari,Sahara ja Araabia kõrbetes. Gobi ja teiste Kesk-Aasia kõrbete peamiseks tekkepõhjuseks on kontinentaalne asukoht. Mojave kõrbe Ameerika Ühendriikides on tekitanud Kaljumäestik ja Andid, mis takistavad vihmade liikumist. Samuti on seal tähtis osa piki Aafrika lääneosa ja Lõuna-Ameerika rannikut kulgevatel külmadel hoovustel. Tervikuna asuvad maailma kõrbed 20. ja 50. põhja-ja lõunalaiuskraadide vahelises vöös. Kõrb on ala, kus keskmine sademete hulk on alla 25 cm. See tähendab tavaliselt

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
117
doc

Aforismid

AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit

Kirjandus
114 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Namibi kõrb

MIINIMUM 10-15 MM/ A) JA EBAKORRAPÄRASUS. 5. SUUR AURUMINE JA VÄIKE ÕHUNIISKUS 6. SAGELI PUHUB TUGEV TUUL VÕI ON TUULETU Kõrbetaimestik Kõige levinum ja elusolendeile kõige soodsam kõrbetüüp on liivakõrb. Kõige teravamaks momendiks tema veevarustus, sellest sõltub taimestiku iseloom, eriti selle ehitus ja aastaajalised muutused. Sellest küljest on liivakõrb kõige soodsam, kuna niiskusevarud on selles tunduvalt suuremad kui savi- ja soolakõrbetes. Liival on tähelepanuväärne võime imeda endasse atmosfääri niiskust ja veeldada seda. Seda soodustab suur temperatuuride vahe. Tavaliselt asub liiva niiskem kiht eri aastaaegadel eri sügavusel: kevadel asub ta otse maapinnal, suvel nihkub sügavamale või kuivab hoopiski. Peale selle pindmise niiske kihi on vee teine, püsivam kiht, mis asub tunduvalt sügavamal, 1 kuni 2 meetrit maapinnast. Kõrbet asustavad puud ja põõsad kasutavad seda sügavamal asuvat

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Enamik pajusid lepib kõrge põhjaveetaseme ja pikaajaliste üleujutustega, samuti kehva ja happelise mullaga. Hõberemmelgas eelistab viljakamat pinnast ja edeneb paremini lubjarikkamal mullal, kuid kasvab sageli ka heal savimullal. Liiga soist pinnast ei talu ka vitspaju. Seisvas või nõrgalt liikuvas vees ja happelisel mullal suudab kasvada tuhkur paju. Kõige suurema ökoloogilise amplituudiga arvatakse meie pajudest olevat hundipaju, mis kasvab nii liival kui ka turbal. Paju on mitmeotstarbeline kasutustaim (ravim-, värvi- ja ilutaim, energiavõsa jne). Inimesed on paju tarvitanud väga pikka aega, millal ja kus aga sai alguse pajude kultiveerimine, pole käesoleval ajal selge. Inimese poolt rajatud pajustikku nimetatakse pajuistanduseks (lad k salictum). Eestis rajati esimene pajuistandus 1993. Aastal Ravimtaimena tunti paju juba antiikajal. Palaviku alandamiseks hakati pajukoort tarvitama 19. sajandi alguses. 1838

Loodus õpetus
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun