Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ukraina - sarnased materjalid

ukraina, rohtla, madalik, taimestik, rgeim, taimkatte, vesikonda, aasovi, mullad, dnestr, looduskaitsealal, euraasia, maavarad, rohtlaid, pilane, pikimad, htlane, loota, mnaasium, ilitadairjutasin, etis, tuhk, eespool, vanadel, tagune, erineval, ilib, lemisel, tumedam, rgitud, merepinna, merelineuld, pinnamood, tasaneaevandamisega, rohtlas, evast
thumbnail
5
docx

UKRAINA

Riigi loodus Loodus Kliima Loomad Taimed Veestik 3. Loodusrikkused 4. Tähtsamad majandusharud 5. Suurimad linnad 6. Vaatamisväärsused Riigi geograafiline asend Ukraina asub Ida-Euroopas, 44. ja 53. põhjalaiuse vahel. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. (Ukraina on Eestist 13 korda suurem.) Riigi loodus Ukraina on vaheldusrikas, maaliliste maastikega ja väikeste kõrgustikega tasane maa. Suurtest jõgedest veerikkaim jõgi on Dnepr. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides.

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ukraina

Ukraina Geograafiline asend: Ukraina asub ida-Euroopas Musta mere ääres. Ukrainast läände jäävad Poola, Rumeenia, Moldaavia ja ida poole Venemaa.See jääb 44-53 põhjalaiuste ja 25-40 idapikkuste vahele. Kogu maismaa on 579 330 km2 ning merepiir on 24 220 km2 pikk. Tartust on Ukraina pealinna Kiievisse linnulennul umbes 2250 km. Ukraina pindala on 603 550 km2; Eestist on see suurem umbes 13 korda suurem. Ukrainaga on enamvähem samasuurused Somaalia ( 637 tuh km2), Kesk-Aafrika Vabariik ( 622 tuh km2) ja Madaksakar (587 tuh km2 ). Pindalalt on Ukraina maailmas 52 Ukrainas elab 45 700 395 inimest, seega on Eestis elanike ligi 35 korda vähem. Rahvaarvult on Ukraina maailmas 28 kohal ning temaga enamvähem sama rahvaarvuga on Colombia ja Birma.

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Ukraina

Ukraina Üldinfo Asub Euraasias, Euroopas Mustast merest põhja, kirdes Aasovi meri, mujal maismaapiir Pindala 603 700 km² Rahvaarv 46,7 mlj 77 in/km² 73% ukrainlased, 22% venelased, 4% muud rahvad, 1% juudid Naaberriigid Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova ja Türgi Jaguneb 24 oblastiks Pealinn Kiiev, elab 2,7 mlj inimest Teine suurem linn on Sevastopol Majandus Impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid,

maailma loodusgeograafia ja...
73 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ukraina

Selle punkti geograafilised koordinaadid on 49°15'38"N 40°13'40"E. Ukraina geograafiline keskpunkt asub Tserkassõ oblastis Spoljanskõi rajooni keskuse Spola linna ja Matusivi küla vahel Marjanivka küla põhjapoolses ääres. Selle punkti geograafilised koordinaadid on 49°01'39"N 31°28'58"E. Ukraina äärmuspunktide alusel arvutatud riigi geograafilise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 48°22'58"N 31°10'56"E. Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territooriumist hõlmavad madalikud, 25% -- kõrgustikud ja vaid 5% -- mäestikud, sellega on territooriumi keskmine üldkõrgus 175 meetrit. Ukraina territooriumi suurim osa paikneb Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas ja talle on iseloomulik tasane ja künklik pinnamood. Vaid riigi lõunaosas onKrimmi mäestik ja lääneosas on Ukraina Karpaadid. Ida-Euroopa lauskmaal vahelduvad madalikud ja kõrgustikud, nende olemasolu on seotud Ida- Euroopa platvormi ebatasasustega

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kanada

Saunvé (naine) ja peaminister M. B. Mulroney (Progressiiv-Konservatiivne Partei). Hetkel on kindralkuberneriks Michaëlle Jean ja peaministriks Stephen Harper. (ENE 4, 1989) 6 3. KANADA LOODUS Kolmveerand Kanadast, peamiselt kesk- ja idaosa, asub tasandikel ja lavamaadel. Pinnamoe järgi võib Kanada territooriumi jagada 6 osaks: Kanada kilp (Laurentia kiltmaa), mägine Atlandi rannik, Suur-Järvistu ja Saint Lawrence'i jõe äärne madalik, Suurtasandik (preeriaplatoo), Kordiljeerid ja Kanada Arktika saarestik. Valdavalt 200-500m kõrgune kristalne Kanada kilp äärestab kaarjalt Hudsoni lahte. Kilbil on mandrijää jälgi ­ moreenkuhjatisi, kaljutasandikke, soo- ja järvenõgusid. Lõunas ja läänes piirneb kilp järvevöötmega, mis ulatub Suure Orjajärve ja Suure karujärveni. Kilbist kagus küündib Kanadasse Apalatside põhjaosa. Kanada kilbist läänes asub Suurtasandik, mis kõrgeneb laugjalt lääne suunas (500-1500m)

Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ukraina üldine referaat

........................................................................................................................................................7 PINNAMOOD..........................................................................................................................................................7 KLIIMA..................................................................................................................................................................7 TAIMESTIK............................................................................................................................................................ 8 LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Amazonase jõgikond, Aafrika ­ Kongo jõgikond, Guinea laht, Malai saarestik. VIHMAMETSADE KLIIMA Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 oC või enam ja aastas langeb sademeid 2000 ­ 6000 mm. Temperatuuri ööpäevane käik: Hommikul selge, lõunaks palav ja lämbe, pärastlõunal metsik paduvihm äikesega. Õhtul selgineb, öösel ka, kuid jahedam. VIHMAMETSADE TAIMESTIK Ekvatoriaalsed vihmametsad on maailma liigirikkamaid ja vanemaid ökosüsteeme. Kuigi nad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades esineb kuni meetrise läbimõõduga eredavärvilisi õisi, millest mõned avanevad otse puutüvel. Rohkesti on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni kõrgemate latvadeni

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Reisipakett ukraina

UKRAINA ÜLDANDMED Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees. Teisel pool Musta merd on Ukraina vastas Türgi. LOODUS Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle

Turism
54 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Euroopa

EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

kuivavad kiiremini,põhjapoolsemad aeglasemalt.Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlvajalamile. 3.Aeg-aja jooksul muutub mulla kiht paksemaks,vesi kannab ained mulals ümber ning kujunevad mullahorisondid.Mida noorem on muld seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. 4.Kliima-tast sõltub murenemise kiirus st.kas ülekaalus on füüsikaline või keemiline murenemine ning see milline on murenemise lõppsaadus.Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik,mis määrab omakorda aineringe,org.aine lagunemise ja mineraliseerumise vahekorra.Lisaks sõltub kliimast ka mulla sisene bioloogiline aktiivsus. 5.Organismid a)taimed-nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa(huumus).See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nt.C,N,S ning hoiab vett kinni. b)mullaorganismid-taimede ja mulla koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis

Geograafia
1180 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

................................................................. 18 10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18 11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18 2 12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20 13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; . 20 14

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia materialid

· Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. · Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. · Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. · Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. · Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullas toimuvad protsessid · Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

tootmisvahend. 12. Mullatekketegrid 1. Lähtekivim ­ annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. 2. Kliima ­ mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. 3. Reljeef ­ tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid

Geograafia
257 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.. BIOLOOGILINE MURENEMINE ­ vetikate, samblike kinnitumine kivimi pinnale (biokeemiline toime, , ka mehhaaniline. ­tekivad jääkained ja juureeritised, enamasti Happelised . MULDADE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID: Lähtekivim: sellest oleneb mulla lõimis, õhu-ja niiskussisaldus, soojenemiskiirus ja toitaineterikkus Kliima: Murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest sõltub taimestik, aineringe kiirus , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekord. Reljeef: Sõltub mulla vee- ja soojusreziim. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad kiiremini, kuivavad varem, põhjapoolsed aeglasemalt. Nõlvadel mulla erosioon jalamile Taimed: Nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa ­ huumus, Sisaldab C, N,S ja hoiab niiskust. 7

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Bioomide kirjeldus

kohrutusnähtused. Suvel lahtisulanud (turbas kuni 40 cm, liivas kuni 1,5 m) pinnasekihid on enamasti liigniisked, sest allolev igikelts takistab vee sissenõrgumist. Lahtisulanuna hakkab veega küllastunud muld nõlvadelt alla valguma (see on maavoole e. solifluktsioon), tekitades iseloomuliku viirulise või astmelise muld- ja taimkattemustri. Liigniisketes muldades, kus mikrobioloogiline tegevus on nõrk, valitseb muldades anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Sõltuvalt ebaühtlastest pinnasetingimustest mikro- ja mesoreljeefivormidel moodustavad tundrataimekooslused tihti korrapärase mustriga kompleksse taimkatte: kõrgematel kohtadel laigutundrad (taimestumata laikude läbimõõt kuni

Biogeograafia
98 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Okasmetsad, sega- ja lehtmetsad, rohtlad

Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste lohkudega. Leetmullad • Sademeid rohkem, kui aurub. • Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainetevaensed mullad. Okaspuude kohastumine: igihaljad, okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitseb puutüve pakase eest Heletaiga  Valgusrikas, hõre.  Kliima mandriline- külm ja kuiv.  Mullad väheviljakad: liivased, igikelts.  Mänd, lehis  Puhmad, samblikud. Tumetaiga  Tihe, varjuküllane.  Pime, paks mets.

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loodusvööndid

Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. · Stepid ­(vene k. Step) mõned teadlased kasutavad nimetus stepp ja preeria erineva taimkattega rohtlate kohta. Stepis kasvab selle nime järgi madal (kuni 30 cm) ja kuiv rohustu, preerias niiske parasvöötme rohustu, mis on kõrgekasvulisem. Ka stepid on puudeta tasandikud, mis laiuvad Ungarist läbi Ukraina ja Lõuna-Venemaa Kasas´hstani ja Siberini kuni Altai mäestikuni. Teised stepialad on kaugemal idas- Mongoolias ja kagu- Hiinas. Euraasia stepivöö laius jään 300 ja 1000 km vahele, piirjoones onebaselged. Euraasia stepid on sarnased P.-Ameerika preeriate ja Argentiina pampadega. · Iseloomustavaid suurusi: 1. Kliima enamsti parasniiske; 2. Sademeid 300-600 mm/a ja suved on põuased; 3

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus

Geograafia
476 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele.Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld onasendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia eksmiks

Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

· Toimiv päästeteenistus, varjendid · Õppused elanikele · Seiresüsteem 7.3. Tsunaami Kui maavärin leiab aset ookeani põhjas, tekib hiidlaine ehk tsunami, mis levib ringjalt üle kogu ookeani. Epitsentri lähedal rannikul toob hiidlaine kaasa suuri purustusi, kaugemal on häving väiksem. · Tagajärjed: o Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele o Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood o Mullad ja siseveekogud soolduvad o Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik o Ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega 7.4. Seismoloogia Seismoloogia on geoloogia haru, mis uurib maavärinaid ja Maa sees levivaid seismilisi laineid. Laineid registreerib seismograaf, mis mõõdab maapinna võnkumisi ja salvestab neid. Tulemusena moodustub graafik ehk seismogramm, mis väljendab võnkumisamplituudi sõltuvust ajast

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Geograafia suur konspekt

Majanduslikud: Kapital ­ hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud ­ kvaliteet traditsioonid Poliitika ­ toetused, toll Kliimavöötmed Polaar ­ pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar ­ lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde ­ talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde ­ 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde ­ 5 kuud, mereline ­ teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline ­ külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde ­ 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske ­ viljakad mullad, kuiv mandriline ­ viljakad mustmullad, lühike külm talv, kuiv, vee ja tuuleeriosoon. Ukraina, USA nisuvööde Lähistroopiline vööde ­ kuiv kliima, läänerannikute vahemereline valdkond ­ pehme

Geograafia
100 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on Kaukasus ning Must meri, põhjas ulatub lauskmaa Valge ja Barentsi mereni ning lääneosas Karpaatide ning Läänemereni. Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreenkõrgustikega. Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab Venemaa lääneosa, Valgevene, Ukraina, osa Moldovast, Poolast ja Kasahstanist. Selle lauskmaa servaalale jäävad ka Eesti, Läti ja Leedu. Vanad mäestikud tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel) Kambriumist Devonini. Need üsnagi kulunud mäestikud koosnevad tard- ja moondekivimitest. Sellised on Fennoskandia ehk Balti kilbi serval asuv Skandinaavia mäestik (kõrgeim osa Jotunheimen, kõrgeim tipp Galdhøpiggen 2469 m), aga ka Sotimaa, Põhja-lirimaa, Gröönimaa ja Ida-Siberi mäestikud. --- 21 Huvitav

Euroopa
32 allalaadimist
thumbnail
13
doc

RUMEENIA

ÜLDANDMED Omakeelne nimi: România (Riigitähised ROM, RO) Pealinn: Bukarest (2,2 mln. elanikku) Rahvaarv: 22 355 551 (2004/07) Rahvastiku tihedus: 91,3 in/km² Riigikord: presidentaalne vabariik President: Traian Bsescu Administratiivjaotus: 41 maakonda ja pealinn Pindala (km²): 237 500 Naaberriigid: Ukraina, Moldova, Ungari, Serbia, Bulgaaria Iseseisvus: 9. mai 1877 Riigihümn: Deþteapt-te, române! ("'Ärka, rumeenlane!'") autoriteks A.Pann ja A. Mureþanu Keel: rumeenia, ungari ja saksa keel ; räägitakse ka inglise,itaalia ja prantsuse keelt. Religioon: õigeusk 87%, protestante 7%, katoliiklasi 5%, muud 1% Rahaühik: uus leu Valuuta lühend: RON (Valuutakurss: 1 RON = 4,67361 EEK (01.10.2007) Rumeenia "sloganiks" on «Simply surprising». Euroopa Liidu liige: alates 01.01

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär

Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja- Eestis). Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud

Geograafia
260 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Moldova

Sademeid on aastas umbes 600 ­ 700 mm, kõige rohkem sajab riigi keskosas Codris, kus asuvad suuremad metsaalad. Loodusgeograafiline asend Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 6 Moldova asub Kagu-Euroopas, Ida-Euroopa lauskmaal. Põhiosa jääb Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahele. Riigi läänepiiri kulgebki mööda Pruti jõge, mis ühineb Danubega enne Musta merre voolamist. Loodeosas on põhijõeks Dnestr, mis voolab läbi riigi põhjast lõunasse. Veestik Moldova siseveed kuuluvad Musta mere nii öelda kraanikaussi. Moldovas on umbes 3200 jõge, mille kogupikkuseks on üle 16 000 km. Järvi on seal 3532, mis võtavad enda alla 333 ruutkilomeetrit. Suuremad jõed on Danube, Dnestr ja Pruti. Järved on enamasti aga väiksed ja asuvad suures osas Pruti ja Dnestri jõe lähedastel aasadel. Pinnamood Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. Riik on KINNI, kuigi see asub

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011

10. 2 60,25 61,97 36,47 63,11 57,82 11,2 32,9 7. Kirjutage kaardil tähtedega A-C märgitud riikide ja D-F märgitud pealinnade nimed vastavale joonele. A) (osaülesanne 11) Šveits, B) (osaülesanne 12) Serbia, C) (osaülesanne 13) Ukraina D) (osaülesanne 14) Viin E) (osaülesanne 15) Berliin F) (osaülesanne 16) Dublin Üks õigesti märgitud riik/pealinn andis 0,5 punkti. Ülesande nr 7 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null-

Geograafia
455 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

liustikega külgenenud veekogudes. (õpik lk. 28) Liivikud ­ liustiku serva ette settinud liiva ­ ja kruusatasandikud. Põhja-Eesti liivikud on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees liustikujõgede deltana. Lõuna- Eesti liivikud on tekkinud maismaal, ilma kindla sängita voolanud sulamisvees ­ sandurid. 3. VOOLUTEKKELISED PINNAVORMID Jäärakud ehk ovraagid ­ ilma püsiva voolusängita omavahel liituvad ja hargnevad uurded, mille tekkimist soodustab tugev vihm ja loodusliku taimkatte puudumine. Kõige suuremad voolutekkelised pinnavormid on jõeorud. Sängorg ­ üksnes voolusängist koosnev vähearenenud org, mida leidub tasastel aladel, kus põhierosioon on nõrk. Sängorud on looklevad ja on tavaliselt ääreni vett täis. Sälkorg ­ sängorust sügavam, V-kujulise lõikega, mida vesi täidab vaid osaliselt. Esineb suure langusega aladel, kus põhjaerosioon on ülekaalus. Moldorg ­ sälkoru põhja ­ ja küljeerosiooni tasakaalustamisel tekib Ukujulise ristlõikega org

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Portugal on suhteliselt homogeenne riik keeleliselt ja usuliselt. Portugali rahvas on peamiselt koos elavad eel-rooma Ibeeria keldi hõimud, Lusitaanialased ja teised, kellel on osa rooma, germaani (Visigoths ja Suevi) ja mõned väiksemad elemendid, peamiselt Araabia-berberien ja juudid. Lisaks demograafilisele arengule on iseloomulik kolm suundumust: eluea pikenemine, vähenenud sündivuse ja kasvava elanikkonna osa välisriikides. Tänapäeval on paljud ida-eurooplased (eelkõige Ukraina, Moldova, Rumeenia ja Venemaa), samuti brasiillased,loonud Portugali oma kodusid.Portugali keelt räägitakse kogu riigis, kusjuures ainult külade Miranda do Douro's Miranda keelt tunnustatakse kohaliku koostöö ametlikus keelena. 1990 aastal oli Portugali rahvastikku veidi üle 10 miljoni, veidi rohkem kui kolmekordistada 1801 aastal hinnanguliselt 3,1 miljonit elanud inimest. aeglase kasvu peamised põhjused olid

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euroopa kontinendi ülevaade

Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim Ida-Euroopa lauskmaa (4 mln km²; tekkinud Ida-Euroopa platvormi kohale; ulatub Barentsi ja Valgest m. Musta ja Kaspia m-ni, Uurali mä-st Läänem. ja Karpaatideni; põhjas künklik maastik, järvederohked kõrgustikud, soostunud madalikud; lõunas madalikud, laiad ja madalad oruterrassid, Kaspia alamik)], madalikud [Saksa-Poola madalik (Saksa-Poola põhjaosa, Jüüti ps. ja Taani s.; vanimateks osadeks Fennoskandia ja Ukraina kristalsed kilbid; kaljuvoored, silekaljud ning kaljusaared e. skäärid)] ning madalad (alla 2 km.) mäestikud [Skandinaavia mäestik (liitus lääne poolt Ida-Euroopa platvormiga; tekkis vanaaegkonna algul; liigestavad sügavad , järsuveerelised orud, moodustavad fjorde; idas madaldub naabertasandikeks; valitsevad ruhiorud, kaarid, moreenvallid)]. Vanaaegkonna lõpul muutus maismaaks

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Alamkoja e. Esindajatekoja 200 liiget valitakse 4 aastaks. Valimisõigus on alates 18. eluaastast. Tsehhis on mitmeparteisüsteem. Rahvastiku keskmine tihedus on 129 in/km2. Tihedaimalt on asustatud rasketööstuse tuumikala Morava-Sileesia (üle 200 in/km2). Linnades elab 75% riigi rahvastikust ja üle 100 000 elanikuga on 5 linna. 90,3% rahvastikust moodustavad tsehhid ja 3,7% moravlased. Välismaalasi oli 1,2% rahvastikust, enamik neist slovakkia, ukraina ja vietnami kodanikud. Vietnamlasi toodi riiki 1980.ndatel tekstiilitööstuse ajutise tööjõuna. Enim levinud usund on katoliiklus (26,8%). Peaaegu kogu Tsehhi territooriumi hõlmab Hertsüünia kurrutuse ala (aluspõhi gneissidest, graniitidest ja kiltadest), mida katavad Hilis-Paleosoikumi ja Mesosoikumi settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed

Maailma majandus ja...
128 allalaadimist
thumbnail
31
odt

Uurimustöö Canada

........................................................6 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1)...............................................................................................7 1.3.1 Pinnamood ........................................................................................................................7 1.3.2 Kliima.................................................................................................................................7 1.3.3 Mullad................................................................................................................................8 1.3.4 Loodusvarad.......................................................................................................................8 1.3.5 Taimestik............................................................................................................................9 1.3.6 Loomastik........................................................

Geograafia
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun