Hallpõsk-pütt Peapealtpoolt, must, erkkollane pea, põsk triibuline, võib segi ajada tuttpüttiga, hallpõskpütt, puudub iseloomulik tutt, räägehääl, täielikult kohastunud vee, kuival maal ei liigu, pessa ronimine vaevaline, ujuvpesa. Haudeaeg 22-23 päeva. Keha tagaosas asetsevad jalad, head ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega. Pojad seljas
· Kus võib kohata... Tuttpütid eelistavad suuremaid veekogusid, mis on oma olemuselt madalad ning kala- ja taimestikurikkad. · Eluiga. Keskmiselt natuke üle kümne aasta, kuid maksimaaselt isegi 22 aastat. · Eluviis. Tuttpütt on suurepärane ujuja ja sukelduja. Selle tarbeks on ta jalad väga keha tagaosas, mis omakorda tähendab, et maismaal on ta väga saamatu, mistõttu ta maapinnale ei tükigi. Lennatagi tuttpüttidele eriti ei meeldi · Pereelu. Tuttpütt ehitab oma ujuvpesa surnudt veetaimedest ning kinnitab selle mõne elusa taime külge. Emaslind muneb maikuus pessa kahepäevaste vahedega 4-6 muna., mida mõlemad vanemad vaheldumisi umbes 25 päeva jooksul hauvad. Pisikesed pütipojad hüppavad pärast koorumist vanematele selga ning niimoodi sõidetakse mööda järve ringi ja otsitakse toitu. Pojad iseseisvuvad alles 10-11 nädala pärast. · Toidulaud
annaabi.ee 
