Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab
Täiendatud 13.11.2004.
2.1. Liikuvuse järgi:
iseliikuvad laevad millel on jõuseade ja käiturid, mis võimaldavad tal
iseseisvalt manööverdada;
pukseeritavad sellised laevad, mille teisaldamiseks kasutatakse teiste
laevade abi või mis täidavad ettenähtud ülesandeid liikumatult kohal seistes. Kauba
veoks kasutatakse pukseeritavaid ja tõugatavaid praame, luhtreid ja pontoone. Paigal
seistes täidavad oma ülesandeid ujuvkaid, ujuvtöökojad, ujuvelektrijaamad,
ujuvhotellid (flotellid), ujuvdokid ja paljud muud
mida nimetatakse kannuks ja mis asub alumisel tekil. Masti ülemises osas on põiki konstruktsioon, mida nimetatakse saalinguks. Saalingust ülevalpool olevat masti osa nimetatakse tengiks. Sildumisseade Sildumis - ja haalamisseade on mehhanismide , üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, 21 estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne.
käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi.
2.1. Liikuvuse järgi:
iseliikuvad laevad millel on jõuseade ja käiturid, mis võimaldavad tal
iseseisvalt manööverdada;
pukseeritavad sellised laevad, mille teisaldamiseks kasutatakse teiste laevade
abi või mis täidavad ettenähtud ülesandeid liikumatult kohal seistes. Kauba
veoks kasutatakse pukseeritavaid ja tõugatavaid praame, luhtreid ja pontoone.
Paigal seistes täidavad oma ülesandeid ujuvkaid, ujuvtöökojad,
ujuvelektrijaamad, ujuvhotellid (flotellid), ujuvdokid ja paljud muud
käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi.
2.1. Liikuvuse järgi:
iseliikuvad laevad millel on jõuseade ja käiturid, mis võimaldavad tal iseseisvalt
manööverdada;
pukseeritavad sellised laevad, mille teisaldamiseks kasutatakse teiste laevade abi või
mis täidavad ettenähtud ülesandeid liikumatult kohal seistes. Kauba veoks kasutatakse
pukseeritavaid ja tõugatavaid praame, luhtreid ja pontoone. Paigal seistes täidavad oma
ülesandeid ujuvkaid, ujuvtöökojad, ujuvelektrijaamad, ujuvhotellid (flotellid), ujuvdokid
ja paljud muud
käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi.
2.1. Liikuvuse järgi:
iseliikuvad laevad millel on jõuseade ja käiturid, mis võimaldavad tal
iseseisvalt manööverdada;
pukseeritavad sellised laevad, mille teisaldamiseks kasutatakse teiste laevade
abi või mis täidavad ettenähtud ülesandeid liikumatult kohal seistes. Kauba
veoks kasutatakse pukseeritavaid ja tõugatavaid praame, luhtreid ja pontoone.
Paigal seistes täidavad oma ülesandeid ujuvkaid, ujuvtöökojad,
ujuvelektrijaamad, ujuvhotellid (flotellid), ujuvdokid ja paljud muud
annaabi.ee 
