Novell lõputust armastusest
Ma palun, et mõistaksid mind ning viiksid mind
sinna, mida ma kunagi näinud pole, enne kui ma suren.” Steve :” Selge, ma teen
seda, aga ainult sellepärast, et armastan sind. Aga su ema?” Sofia: “ Tema pärast
me muretsema ei pea, kuna ma olen 18 täis, siis lennupiletid saan osta ise. Ma jätan
talle lihtsat kirja, et ma läksin unistust täitma ning olen peagi kodus.” Nad lõpetavad
kõne.
Sofia läheb kirja kirjutama ja asju pakkima. Ta võtab kaasa pluusi ja teksad, sest
ujumistrikood tal kahjuks pole. Kirjas seisneb: “ Kallis ema, ma tean, et sa armastad
mind meeletult ning kardad mind kaotada, kuid on jõudnud kätte see päev, mil ma
olen otsustanud piiluda maailma ning proovida iseseisvat elamist. Sa oled õpetanud
mind, kuidas end kaitsta ning õpetanud olla tugev. Kui ma ei tee seda täna, siis
võibolla ma ei teegi seda mittekunagi. Ma pean saama teada milline on ookean ning
milline on see unistus, milleni ma jõuda tahan. Armastan sind ema, sinu Sofia.”