Ujumisega alustajad ujuvad sageli väga rahutult. Peamiseks veaks on, et vee all hoitakse hinge kinni ja vee peal hingatakse nii välja kui uuesti sisse. Paraku on selleks vähe aega, hingamine on puudulik ja tulemuseks hoopis ülihappesuse tõus ja siit kiire lihasväsimus. Tehniliselt õige on hingata vee peal sisse ja vee all välja, vee peal pöörame vaid pea kõrvale, mitte kogu keha nagu algajad sageli teevad. Vigastuste ennetamiseks on oluline. 1. - regulaarselt parandada oma ujumistehnikat 2. - intensiivsust ja mahtu korraga mitte suurendada 3. - mida pikem on soojendusujumine enne treeningut ja taastav ujumine pärast treeningut, seda parem 4. - venitusharjutused viia läbi enne ja peale treeningut 5. - venitusharjutused ei tohi esile kutsuda valu Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine
Hiljem on soovitav krampi läinud jalga soojendada - vannis, saunas, dussi all. Basseinivesi võib tekitada ka nn. klooriallergiat, eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata ka silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, vajadusel pidada nõu arstiga. Basseinis ujumisest peaksid loobuma need, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Vigastuste ennetamiseks on oluline · regulaarselt parandada oma ujumistehnikat · intensiivsust ja mahtu korraga mitte suurendada · mida pikem on soojendusujumine enne treeningut ja taastav ujumine pärast treeningut, seda parem · venitusharjutused viia läbi enne ja peale treeningut · venitusharjutused ei tohi esile kutsuda valu Ujumise ajaloost Kirjalikud andmed esimeste ujumisvõistluste kohta pärinevad 1603. aasta Jaapanist. See ala oli 1896. aastal toimunud esimeste nüüdisolümpiamängude kavas. Tollal võisteldi madalas
annaabi.ee 
