Liblik ehk delfiiniujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbuvad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. Ujumisoskus Ujumisoskuseks loetakse, kui inimene suudab vees liikuda tund aega, minimaalne ujumisoskus on aga 100 meetri ujumine rahulikus tempos ja mingis kindlas ujumistehnikas. Laste puhul loetakse ujumisoskuseks seda, kui suudetakse käte ja jalgadega tööd tehes läbida 25 meetrit. Praktika on näidanud, et kõige raskem on õppida õiget hingamist vees, sest väljahingatav õhk tuleb välja puhuda vette. Vees hingamist tuleb algul õppida teadlikult, sest kardetakse, et kui kogu aeg õhku sisse ei hingata, siis vajutakse vee alla. Teadke, et enne kui sissehingatud vana õhk pole välja hingatud, pole võimalik uut õhku ka sisse hingata.
tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbuvad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. 6 5.UJUMISOSKUS Ujumisoskuseks loetakse, kui inimene suusab vees liikuda tund aega, minimaalne ujumisoskus on aga 100 meetri ujumine rahulikus tempos ja mingis kindlas ujumistehnikas. Laste puhul loetakse ujumisoskuseks seda, kui suudetakse käte ja jalgadega tööd tehes läbida 25 meetrit. Praktika on näidanud, et kõige raskem on õppida õiget hingamist vees, sest väljahingatav õhk tuleb välja puhuda vette. Vees hingamist tuleb algul õppida teadlikult, sest kardetakse, et kui kogu aeg õhku sisse ei hingata, siis vajutakse vee alla. Teadke, et enne kui sissehingatud vana õhk pole välja hingatud, pole võimalik uut õhku ka sisse hingata. Milleks on ujumine hea
kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Ujujast ja distantsist sõltuvalt ujumistehnikas võib märgata mingil määral erinevaid variatsioone. Lühematel distantsidel ujujad hingavad harva ja mõned võivad ujuda 50 m distantsi juba kogu ulatuses hingamata. Muudel distantsidel tavaliselt hingatakse iga teise või kolmanda tõmbe järel. Ka ujumisrütm vaheldub vastavalt distantsi pikkusele. Ametlikud vabaujumise võistlusalad on 50, 100, 200, 400, 800 ja 1500 meetri vabaujumine. Lisaks võib veel juurde arvata ka avaveeujumise võistlusdistantsid, mis
kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Ujujast ja distantsist sõltuvalt ujumistehnikas võib märgata mingil määral erinevaid variatsioone. Lühematel distantsidel ujujad hingavad harva ja mõned võivad ujuda 50 m distantsi juba kogu ulatuses hingamata. Muudel distantsidel tavaliselt hingatakse iga teise või kolmanda tõmbe järel. Ka ujumisrütm vaheldub vastavalt distantsi pikkusele. Ametlikud vabaujumise võistlusalad on 50, 100, 200, 400, 800 ja 1500 meetri vabaujumine. Lisaks võib veel juurde arvata ka avaveeujumise võistlusdistantsid, mis
Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks (2). Pöördel ja finisis peab ujuja mis tahes kehaosaga puudutama seina. Ujumise ajal peab ujuja ükskõik milline kehaosa lõikama veepinda, välja arvatud pöörde ajal ning 15 m distantsil peale starti ja igat pööret. Selles punktis peab veepinda lõikama pea (3). Ujujast ja distantsist sõltuvalt võib ujumistehnikas märgata erinevaid variatsioone. Lühematel distantsidel hingavad ujujad harva ja mõned ujujad suudavad ujuda 50 m distantsi kogu ulatuses hingamata. Muudel distantsidel hingatakse tavaliselt iga teise või kolmanda tõmbe järel. Ka ujumisrütm vaheldub vastavalt distantsi pikkusele (2). Olümpiamängudel on kavas 50 m, 100 m, 200 m, 400 m, 800 m (ainult naistel) ja 1500 m vabaltujumine (ainult meestel) ning 4*100 m ja 4*200 m vabalt teateujumine (3).
annaabi.ee 
