üldiselt võetakse tüüp selle järgi millele omistatakse; või esimese muutuja tüübi järgi Uuemates versioonides stringi arvule omistada ei saa (2 + "10") selle asemel tuleb kasutada parseInt() ja parseFloat() funktsioone LITERAALID. · Literaal on lihtne väärtuse definitsioon Täisarvud · 8-nd süsteemis: 045, 02 · 10-nd süsteemis: 123, 8873 · 16-nd süsteemis: 0x01, 0x5F, 0XAC Ujukomaarvud: 7.2134, 2E3 Stringid: "test", '124', "" Boolean: true, false NULL NaN OMISTAMINE. Lihtne omistamine. Tehtega omistamine. Omistamine Lihtne omistamine (=) Tehetega omistamine · Liida/lahuta ja omista: +=, -= · Korruta/jaga ja omista: *=, /= · Mooduli võtmine ja omistamine: %= x = 5; x saab väärtuseks 5 x += 15; x saab väärtuseks 5 + 15 = 20 x = -x; x saab väärtuseks -20
Eritüübiliste muutujate korral kasutatakse tüübimuunduse reegleid üldiselt võetakse tüüp selle järgi millele omistatakse; või esimese muutuja tüübi järgi Uuemates versioonides stringi arvule omistada ei saa (2 + "10") selle asemel tuleb kasutada parseInt() ja parseFloat() funktsioone LITERAALID Literaal on lihtne väärtuse definitsioon Täisarvud · 8-nd süsteemis: 045, 02 · 10-nd süsteemis: 123, 8873 · 16-nd süsteemis: 0x01, 0x5F, 0XAC Ujukomaarvud: 7.2134, 2E3 Stringid: "test", '124', "" Boolean: true, false NULL NaN OMISTAMINE Omistamine Meelis Jander A-08 Lihtne omistamine (=) Tehetega omistamine · Liida/lahuta ja omista: +=, -= · Korruta/jaga ja omista: *=, /= · Mooduli võtmine ja omistamine: %= x = 5; x saab väärtuseks 5 x += 15; x saab väärtuseks 5 + 15 = 20 x = -x; x saab väärtuseks -20 ARITMEETILISED TEHTED Lihtaritmeetika · Liitmine/lahutamine: +, - · Korrutamine/jagamine: *, /
lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit. See keel oli mõeldud ärimeestele, keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada muutujaid jadadesse (array) ja kirjetesse (record). 1958 loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis keel LISP (LISt Processing). See
lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit. See keel oli mõeldud ärimeestele, keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada muutujaid jadadesse (array) ja kirjetesse (record). 1958 loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis keel LISP (LISt Processing). See
1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima. 1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO- lauset, kuigi seegi oli väga suur samm edasi. FORTRANist said alguse ka praegu kasutatavad andmetüübid: täis-, naturaal- ja ujukomaarvud. FORTRAN oli küll hea numbritega töötamiseks, aga mitte andmete sisestamiseks ja väljastamiseks, mida oli vaja äritarkvara loomiseks. Sellepärast hakati arendama COBOLit. See keel oli mõeldud ärimeestele, keele ehitus pidas silmas lihtsust ja arusaadavust, sisaldades ainult andmetüüpe numbrite ja teksti jaoks. Lisaks oli võimalus rühmitada Page 8 muutujaid jadadesse (array) ja kirjetesse (record). 1958 loodi
vasakule ? 5. Milline järguväärtus "siseneb" vasakult vabaksjäävasse järku, kui pöördkoodi nihutatakse paremale ? 6. Milline järguväärtus "siseneb" paremalt vabaksjäävasse järku, kui pöördkoodi nihutatakse vasakule ? 7. Milline järguväärtus "siseneb" vasakult vabaksjäävasse järku, kui täiendkoodi nihutatakse paremale ? 8. Milline järguväärtus "siseneb" paremalt vabaksjäävasse järku, kui täiendkoodi nihutatakse vasakule ? UJUPUNKTARVUD (ujukomaarvud) UPA / UKA - floating point numbers 1. Millest koosneb ujupunktarv (ujukomaarv) ? 2. Mis on kinnispunktarv (KPA) ? 3. Mis on ujupunktarvu komponentide nimed ? 4. Kas mantiss on täisarv või murdarv ? 5. Kas astendaja on täisarv või murdarv ? 6. Millise tähega tähistatakse tavaliselt mantissi ja millise tähega tähistatakse tavaliselt astendajat ? 7. Kuidas leitakse/arvutatakse ujupunktarvu väärtus (ehk kuidas toimub astendaja rakendamine mantissile) ?
Java keele üldkujutus Java keeles andmetüübid jagunevad kahte leeri: lihttüübid ja struktuurtüübid (e viitetüübid). Lihttüüpi (primitive types) andmed paiknevad ühes mälupesas. Viitetüüp on selline andmetüüp, kus mälupesades asuvad mitte andmed ise, vaid nende andmete aadressid ehk viited. Juurdepääs aadressile puudub. Lihttüübid: · täisarvulised: byte, short, int, long, char; · ujukomaarvud float, double; · tõeväärtustüüp boolean. Java struktuurtüüpe kasutatakse objektprogrammeerimisel -- sõned, failid, kasutajaliidese elemendid, kasutajatüübid (klassid). Javas on kasutusel järgmised kokkulepped tähtede registrite ja identifikaatorite kohta: · Klasside nimed algavad alati suure tähega MinuKlass, Jutukas · Lihttüüpide nimed kirjutatakse väikeste tähtedega -- int, short, int, long, char, boolean ...;
5,7,3/:8: 10 10 10 10 -- 72610 : 0 1011 1001 0100 0011 8 6 1 0 G BCD koodid tetraadi järgukaaludega 5121 ja 75(-3)1. UJUPUNKTARVUD (ujukomaarvud) ( Floating Point Numbers ) Leida mõlema koodi NHHODWXG WHWUDDGLYllUWXVHG. ------------------------------------------------------------ Ujupunktarv on arvu kaheosaline esitus, mis koosneb väärtus koodis väärtus koodis kahest kinnispunktarvust: mantissist ja astendajast.
5,7,3/:8: 10 10 10 10 — 72610 : 0 1011 1001 0100 0011 8 6 1 0 G BCD koodid tetraadi järgukaaludega 5121 ja 75(-3)1. UJUPUNKTARVUD (ujukomaarvud) ( Floating Point Numbers ) Leida mõlema koodi NHHODWXG WHWUDDGLYllUWXVHG. —————————————————————————————— Ujupunktarv on arvu kaheosaline esitus, mis koosneb
extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine
Murdarvulisel kujutamisel täiendkood suurendab ehk täiendab arvu absoluutväärtust kaheni, täisarvulisel kujutamisel 2n-ni, näiteks 216-ni. Ujukomaarvude korral salvestatakse mälus lisaks märgile ja numbritele veel eksponent (arv, mis määrab koma asukoha). Eksponent näitab, mitme numbri võrra tuleb koma nihutada vasakule (kui eksponent <0) või paremale (kui eksponent >0), lähtudes algseisust, kus koma oli vahetult esimese numbri ees. Ujukomaarvud salvestatakse enamasti normaliseerituna, s.o selliselt et arvu numbrikohtade jada ehk mantissi esimene number erineb nullist. Kui mällu suunatakse tingimusele mittevastav arv, normaliseerib arvuti selle enne salvestamist. Ujukomaarvu kood koosneb mantissist M ja eksponendist a, mis esitavad arvu 2aM, enamasti 0,5 ≤ M < 1. 16-bitistel arvutitel on ujukomaarv tavaliselt kahes arvutisõnas, kusjuures astmenäitaja ja mantiss paiknevad teineteise suhtes erinevatel arvutitel erinevalt.
annaabi.ee 
