Kuritarvitamise puhul kasutatakse uimastit kindlakskujunenud rituaale järgides nii töö- kui puhkepäevadel, käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused ning eitatakse tarvitamisest tingitud probleeme Sõltlane ei suuda enam uimastiteta hakkama saada. Tema jaoks on uimastid omandanud keskse koha igapäevaelus. Sõltlane on valmis tegema ükskõik mida uimastite hankimise nimel ning tal on kadunud kontroll oma isikliku elu üle. Tihti püüavad sõltlased oma uimastitarvitamist vähendada või lõpetada, kuid need katsed ei kanna vilja. Erinevad sõltuvused . Mis on sõltuvus? Sõltuvus võib olla nii vaimne kui füüsiline. Sõltuvuse väljakujunemine algab alati uimasti proovimisega, millele järgneb uimasti tarvitamine, seejärel kuritarvitamine ning siis sõltuvus. Uimasti tarvitamisel tõuseb taluvus ehk tolerantsus esialgsed annused ei anna enam rahuldustunnet ega leevenda võõrutusnähte. Inimene ise enamasti ei tunnista oma uimastisõltuvust.
õpilastest. Muud illegaalset uimastit peale marihuaana või hasisi oli 2011. aastal tarvitanud 18 protsenti õpilastest. Teistest narkootikumidest olid noorte seas levinumad ilma arsti korralduseta tarvitatud rahustid või uinutid, mida oli proovinud kaheksa protsenti õpilastest. Enamik noortest piirdub eri narkootikumide ühe- või paarikordse proovimisega. Võrreldes tüdrukutega oli narkootikumidega katsetajaid arvukamalt poiste seas. Noorte uimastitarvitamist saab vaadelda ka võrdluses vaba aja veetmise eelistuste, koolikohustuse täitmise ja sotsiaalsete oskustega. Noorte uimastikasutusega on uurimuses käsitletud vaba aja tegevustest enim seotud sage sõpradega õhtuti väljas käimine ja ajaviiteks ostukeskustes, tänavatel, parkides ja mujal jalutamine. Selliselt vaba aega veetnud noored olid sagedamini proovinud narkootilisi aineid, tarvitanud alkoholi ja olnud purjus ning suitsetanud viimasel kuul igapäevaselt
Iga närvirakk on oma lõpmete kaudu ühenduses teise närvirakuga. Virgatsained põhjustavad teise närviraku talitluse muutuse, edastades sõnumeid, mis võivad olla kas erutavad või pidurdavad.Esimesel juhul teine närvirakk ärgastub, teisel juhul aga hoitakse teise närviraku ärgastumine ära. Virgatsaine toime teisele neuronile lõpeb, kui virgatsaine on lammutatud või närvilõpmesse transportmolekulide poolt tagasi haaratud. 10.Uimastitarvitamist mõjutavad riskifaktorid: Indiviidi tasandil: geneetiline eelsoodumus(nt. riskantne geenikombinatsioon) temperamendi omapära (ebastabiilne närvisüsteem, ekstravertsus) elamustejanuline käitumine ebaadekvaatne enesehinang (liigakörge/liiga maal) emotsionaalne eneseregulatsiooni puudulikkus (toimetulematus, äravus ja viha) tajutavad elumuutused, mis on seotud kaotusega(nt. armastatud inimest, positsiooni, ideaalid jne.) Pere tasandil:
annaabi.ee 
