regulaarselt meelelahutuslikel eesmärkidel uimasteid tarbivad inimesed tarbivad mõlemat kõnealust uimastit harvem kui muid aineid, nagu näiteks amfetamiine, ecstasyt, LSDd ja hallutsinogeenseid seeni. Ketamiini kasutatakse narkoosiravimina (tootenimi Ketalar® või Ketanest®). Ainet võib ka kuritarvitada hallutsinatsioonide esilekutsumiseks või sellise tunde tekitamiseks, et oma keha teadvustamine on muutunud. (MS) Ketamiini kasutatakse kirurgias tuimastina. Uimastitarvitajate poolt Special K-ks ristitud ravim on aga odavam kui ecstasy ja kokaiin ning selle tarvitamine pole seadusega keelatud. Meedikud osutavad tõigale, et ravimi pikaajalise mõju kohta on väga vähe teada. Üks 22- aastane ketamiinikasutaja kirjeldas BBC-le, et doosi mõjul tekib imelik kehast väljaspool olemise tunne, keha tundub täiesti tuim nagu halvatul. Ta lisas, et hakkas ketamiini kasutamisega kaasnevate ohtude pärast muretsema, kui nägi oma tuttavaid, kelle mäluga
· Enesetapud (100 000 el/k): Mehed: 47 Naised: 9 16. Kui palju on Eestis HIV kandjaid, vange 100 000 elaniku kohta, enesetappe 100 000 elaniku kohta? Võrdle neid andmeid teiste Euroopa riikidega 100 000 elaniku kohta on vange 333 (EL) HIV kandjaid 6000 inimest Enesetappude poolest esi 5 hulgas EL Uimastitarvitajate suhe rahvaarvuga võrreldes 81% 15-24 aastatest ja 60% 40-54 a.-st on oma eluga rahul 17. Mida näitab rahvastikupüramiid? Millised on erinevused rahvastiku taastootmises kõrge ja madala arengutasemega riikidel? Rahvastikupüramiid näitab rahvastiku vanuselist koosseisu. Kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse earühma kuuluvate inimeste arvu. 18
elamusi Pärilikkus: Perekonnas või olla alkoholiprobleeme II tüüp: Esinemissagedus: 20 Sugu: enamasti mehed Joomisprobleemide algus: Tavaliselt lapse või noorukieas Alkoholi taluvus: ei ole määratud Tundeelu: Joomisega ei kaasne süütunnet ega ärevust Isiksuseomadused: Ei vaja tunnustust, ei väldi pahandusi, otsivad teravaid elamusi Pärilikkus: Sugulastel, eriti isaliinis on juba noorena polnud alkoholiprobleeme 16.Alternatiivne lähenemine uimastitarvitajate kultuurile Allaste (2005) põhjal Marginaliseerunud scene kriminaalse subkultuurid ja sellega seotud inimesed. Probleemne kasutaja veenisisene südtija, pikaajaline ja regulaarne opiaatide, kokaiini või amfetamiini tarbija. Tarbimisel negatiivne mõju ülejäänud elule Meelelahutuslik scene peamiselt klubikultuur, levinud ka väljapoole Meelelahutuslik tarbija töö välisel ajal, kontroll tarvitamise üle, ei sega argielu. 17
NOORUK JA MEELEMÜRGID. Narkoprobleem ei ole enam ainult asotsiaalsete perede probleem. 1996.a. on näidanud, et väga palju narkootikume tarvitavad noorukid on jõukatest intelligentsetest peredest, kus vanematel pole oma laste jaoks aega, kus armastus kompenseeritakse rahaga. Iga päevaga läheb probleem teravamaks. Wismari haigla peaarsti asetäitja, psühhiaater Jaanus Mumma sõnul on nende haigla patsientide - narkomaanide arv 1996. aasta sügisest märgatavalt kasvanud ja uimastitarvitajate vanus tunduvalt noorenenud. Firma Saar-Poll korraldatud uuringutest selgub, et esmakordselt proovitakse uimasteid kõige enam 13-15 aasta vanuselt. Miks võetakse esimene tablett? Noorte narkoloog-psühhiaater Ellu Eik võib oma töökogemuste põhjal öelda, et üldjuhul võetakse esimene tablett uudishimust. Laps on kuulnud, et see annab erilise enesetunde ja alati on "sõpru" soovitamas. Esimene proovimine tehakse tavaliselt pidudel ja pahatihti koos alkoholiga
Nii nagu muude uimastite puhul kasvab ka kanepi tarvitamise sagedus vanusega ning veerand (25%) 15- aastastest õpilastest on seda uimastit tarvitanud. Võrreldes teiste riskikäitumistega on kanepi tarvitajate osakaal seitse korda suurem nende 15-aastaste osas, kes tarvitavad tubakatooteid, ja 30 korda suurem nende seas, kes end purju joovad (Aasvee jt 2009: 47). Uimastitega katsetava noore inimese saatuse kujunemist mõjutab sõpruskonna ja uimastitarvitajate kultuuri kõrval ka tema sotsiaal-majanduslik taust ja ühiskondlik staatus (Allaste jt 2005: 87). Eriti keeruline on puberteediaeg, kus eneseteostus on sageli seotud riskikäitumisega. Teistega võrdlemine ja soov olla „normaalne“ kuulub küpsemise protsessi. Koolitervishoid esmatasandi tervishoiusüsteemis Tänased tulemused koolitervishoius toetuvad mitme sajandi kogemustele. Juba 19. sajandi lõpus alustasid tööd esimesed kooliarstid ning alates 1917
Hetkel puuduvad Eestis otseselt lastele ning noortele suunatud veebileheküljed, mis sisaldaksid objektiivset informatsiooni (eesti ja vene keeles) narkootikumide mõjust organismile. Hetkel puudub Eestis preventiivtöö hindamise/mõõtmise mehhanism, mis baseeruks kvalitatiivsetel ja kvantitatiivsetel meetoditel, standardiseeritud hindamise instrumentidel. Preventiivtöö planeerimisel arvestatakse vähe eesti ja mitte-eesti noorte sotsiokultuuriliste erinevustega, erinevate uimastitarvitajate sihtgruppidega. Põhimõtted: 1. Narkootikumide tarbimise ennetamine on jätkuvalt rahvastiku tervisepoliitika osa ja riiklik prioriteet; 2. Narkomaania ennetamise aluseks on terve elukeskkond, kooliprogrammi raames antavad teadmised ja oskused, mitmekülgne objektiivne informatsioon, sotsiaalsete toimetulekuoskuste edendamine, seaduslikud piirangud, sotsiaalsed mõjutusvahendid ja karistused; 3
Alternatiivne tegevus teismelisena – vaba aja sisustamine Teadlikkus valikute tegemisel Sotsiaalne tunnustus indiviidile Miks narkootikumid? Uudishimust – 58% Et saada kaifi – 14% Et unustada mured – 6% Igavusest – 4% Soovist mitte erineda teistest – 4% Muud põhjused - 7% Ei mäleta – 7% Uimastiennetustöö ... ei tähenda ainult illegaalsete uimastite tarvitamise ennetamist. Uimastitarvitajate esimene kogemus on tavaliselt seotud alkoholi ja tubaka tarvitamisega. Uimastiennetus puudutab seega ka legaalseid uimasteid nagu alkohol ja tubakas. Noorte teadlikkuse tõus ja riskikäitumise vähenemine Koostöövõrgustiku arendamine. Tervisekasvatuse osa tugevdamine. Laste sotsiaalsete oskuste suurendamine. Uimastialase informatsiooni kättesaadavus. Avaliku arvamuse kujundamine. Professionaalsete koolitajate võrgustiku loomine.
Nimetatud sümptomid esinevad ka mittesõltlasel mürgistusnähtudena suure hulga alkoholi tarvitamisel. Psühhootiline häire (F1 x.5) Amnestilise sündroomi (F1x.6) Residuaalne(-jääk) või hiline psüühikahäire (F1 x.7) PARKINSONI TÕBI (väriseb kõik)- ajurakud on hävinenud (sama on ka alkoholismiga). Parkinsoni tõve Inimesele ei saa öelda, et jäta värisemine. Samamoodi ei saa öelda ka alkoholismi põdevale inimesele, et jäta joomine. Uimastitarvitajate meditsiiniabi üldised põhimõtted (Mumma, 1998 järgi) I. Üledoseerimisel tekib eluohtlik intoksikatsioon (mürgistusseisund) ning isik tuleb vältimatu abi korras (kiirabi) toimetada üldhaigla intensiivraviosakonda või vajadusel reanimatsiooniosakonda. Tunnused mürgistusseisundis: esineb teadvusehäire, puudub sõnaline kontakt (pole võimalust inimest kõnetada), kehaline aktiivsus on pärsitud, haige on lõtvunud või esinevad krambid, südame- ja hingamistegevuse häired
annaabi.ee 
