Uimastisõltuvus - aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: 1)Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu.Uimasti puudumisel ilmnev halb enesetunne ja masendus tõukab otsima uut annust. Tarbimisest loodetakse leida hingelist tasakaalu. 2)Füüsiline sõltuvus - keha on uimasti omaks võtnud ja selle lahkumine organismist kutsub esile psüühilisi ja füüsilisi vaevusi ehk võõrutusnähte. 3)Uimastitaluvus ehk tolerantsus - kasutades korduvalt teatud koguses ainet, ei saada hilisematel kordadel sama effekti. 4)Sotsiaalne sõltuvus - sõltuvus seltskonnast, kus tarvitatakse uimasteid. Kujunevad ühised saladused ja rahalised suhted. Ei suudeta ega osata suhelda uimasteid mittetarvitavate inimestega. 5)Majanduslik sõltuvus - Uimastisõltlane muutub majanduslikult sõltuvaks uimastite levitajatest. Suureneb vajadus raha järele, samas väheneb suutlikkus töötada.
väärteod (väiksema ühiskonnaohtlikkusega süüteod); kuriteod (kriminaalmenetluse korras menetletavad teod). Millised etapid sellele eelnevad? Sõltuvusele eelnevad uimasti proovimine, tarvitamine ning kuritarvitamine. Proovimine tähendab uimastiga eksperimenteerimist: inimene tarvitab uimastit üsna harva ning teeb seda enamasti uudishimust. Tarvitamine tähendab, et on tekkinud kindlad uimastitarvitamise viisid (kindel aeg, koht, seltskond), suurenenud on uimastitaluvus, järgmine tarvitamiskord on ette planeeritud ja oodatud, enamasti tarvitatakse planeeritust rohkem, enamik sõpradest tarvitab ning kasvanud on surve koos tarvitamiseks. Kuritarvitamise puhul kasutatakse uimastit kindlakskujunenud rituaale järgides nii töö- kui puhkepäevadel, käitumist mõjutavad järsud meeleolumuutused ning eitatakse tarvitamisest tingitud probleeme Sõltlane ei suuda enam uimastiteta hakkama saada. Tema jaoks on uimastid omandanud keskse koha igapäevaelus
Uimastisõltuvus on see, kui aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid: · Hingeline sõltuvus - Tarbijale tundub, et uimasti tarvitamine toob hingelise vabaduse, heaolu. Uimasti puudumisel ilmnev halb enesetunne ja masendus tõukab otsima uut annust. Tarbimisest loodetakse leida hingelist tasakaalu. · Füüsiline sõltuvus - keha on uimasti omaks võtnud ja selle lahkumine organismist kutsub esile psüühilisi ja füüsilisi vaevusi ehk võõrutusnähte. · Uimastitaluvus ehk tolerantsus - kasutades korduvalt teatud koguses ainet, ei saada hilisematel kordadel sama efekti. · Sotsiaalne sõltuvus - sõltuvus seltskonnast, kus tarvitatakse uimasteid. Kujunevad ühised saladused ja rahalised suhted. Ei suudeta ega osata suhelda uimasteid mittetarvitavate inimestega. · Majanduslik sõltuvus - Uimastisõltlane muutub majanduslikult sõltuvaks uimastite levitajatest. Suureneb vajadus raha järele, samas väheneb suutlikkus töötada.