Eurostat-i viimased statistikad näitavad, et enamus Eesti sõltlastest on vanuses 20-34 aastat. Viimastel aastakümnetel on ühiskondlikus teadvuses tugevalt muutunud suhtumine uimastisõltuvusse ja rehabilitatsiooni. Konkreetselt Eesti tingimustes on lisandunud veel suhtumises rahvuslik aspekt ja üleüldine arutelu rehabilitatsiooni mõttekuse üle sõltuvusprobleemidega inimestele. Peavoolu meedia on jätnud mulje, et uimastiprobleemidega inimesed on valdavalt venekeelsed ja elavad Põhja Eestis ja Ida Virumaal. 2.EESMÄRK JA PEAMISED UURIMISÜLESANDED Töö eesmärk oleks tuvastada ligilähedaselt uimastisõltlaste arv Tartu linnas. Sellekohased arvestatavad andmed puuduvad. Sarnaseid küsitlusi on läbiviidud erinevate elanikegruppide järgi nagu näiteks kooliõpilaste puhul. Samuti on uuritud narkomaanide arvu üleüldiselt Eesti andmete põhjal ja eriti on keskendutud Harjumaa ja Ida Virumaa andmetele.
Tulemus on korratus: uljastel noortel puuduvad sisemised normid ja piirid, ei hooli nad ka ühiskonna normidest. Nendest kasvavad inimesed, kes ei austa kaasinimest kui inimest, kes ei austa elu kui looduse kingitust. Neil on vaid oma ego: teeb, mida tahab. Maailma terviklikkus aga eeldab korda. 7 Kasutatud kirjandus: 1. Raamatud ''Kiusamiskäitumise mitu tahku'' K. Kõiv ''Kuidas aidata uimastiprobleemidega last.'' P. D. Rogers ja L. Goldstein ''Ei vägivallale'' Lastekaitse Liidu konverentsi materjalid 2. Internet http://www.koolielu.ee/ 8
lasteaias, kus nad saavad mängida ja suhelda teiste omaealistega. Osakonda on võimalik paigutada neli ema ja 25last. Vajadusel kohandatakse ruumid vastavalt laste vanusele ja soole. Sotsiaaltöötaja juhendab osakonna igapäevaelu, et lastega tegeldaks sihipäraselt ning arengule vastavalt. Vangla muretseb tarvilikud raamatud, vahendid käeliseks tegevuseks, liikumismängudeks jms. Lisaks on emadel võimalus osta lapsele riideid jm vajalikku. Uimastiprobleemidega vangidele on loodud 8-kohaline sõltuvus rehabilitatsiooni osakond, mis paikneb teistest vangidest eraldi. Osakonnas viiakse läbi intensiivset programmi, et suurendada toimetulekutsõltuvusega. Harku vanglas saab omandada nii põhi- ja keskharidust kui ka õmbleja ja katlakütja eriala. Alates 2001. aastast korraldab Harku vangla õmblustsehhi tööd AS Eesti Vanglatööstus. Lisaks õmblustöödele tasustatakse vangide tööd katlamajas, territooriumi ja ruumide koristajatena ning
paremini, nii et seda manustatakse korrapäraste suukaudsete annustena ja süstimisega kaasnevad ohud jäävad ära. Kui heroiini liiga suur annus on sageli surmav, siis metadoon on võrdlemisi ohutu. Ka metadoon on opiaat. Narkomaanide kasutatud süstalde vahetamine puhaste vastu- uimastisõltlaste usalduse võitnud sotsiaaltöötajad vähendavad niimoodi viirusnakkuste levimise ohtu. Nn madala läve keskused- uimastiprobleemidega inimeste tervise ja sotsiaalsete vajadustega tegeldakse, ilma et nad peaksid endale väga kindlaid kohustusi võtma. „Praktilised“ uimastid – inhalandid. Manustatakse kopsude kaudu. Mõnede keemiliste puhaste gaaside sissehingamisega saab kõrvaldada valutunde, ülendada meeleolu või muuta teadvuse seisundit. Esimese võimalusena valu vaigistamiseks kirurgias mainib meditsiiniajalugu dilämmastikoksiidi ehk naerugaasi. Naerugaas ei ole praegu üldlevinud
Mõnuaineid sunnib kasutama ka isiksuse puudulikust arengust tulenev puudulik eneseregulatsioon (Kraav 2001: 84). 3. Uimastipreventsiooni võimalused 3.1. Uimastipreventsioon kodus Uimastipreventsiooni tuleb alustada kodus ja perekonnas. Kui perekond on harmooniline, lastega tegeldakse küllaldaselt ning lapse kaitumisharjumusi ja kombeid suunatakse, siis tervikuna on see ennetuse baasiks. Edasi on toodud kümme lihtsamat võimalust noorte toetamiseks seoses uimastiprobleemidega (Kariis 1998: 34): 1. Lapsega on vaja avameelselt rääkida kõigest, ka alkoholist ja uimastitest. 2. Lapse tunnete suhtes on vaja olla leplik ja on vaja näidata temale ka oma tundeid. Lapsevanemad peavad õppima oma last kuulama. 3. On hea siduda kindlad piirid ja pidada neist ka ise kinni. Lapsevanemad peavad huvi tundma selle vastu, kus nende laps käib ja kellega ta seltsib. 4. Lapsevanemad peavad lugu pidama oma lapsest ja austa teda ning niimoodi nad aitavad
kergendamisena, seejuures puuduvad hetkel pikaajalised ravi- ja asendusravi programmid. Esmatasandi arstiabis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud kiirabi koormus seoses uimastisõltlaste üleannustamise juhtudega, raskete võõrutusnähtudega ja psühhooside arvu suurenemisega. Suurenenud on infektsionistide koormus seoses B- ja C-hepatiidi ja HI-viiruse ning AIDSi juhtude arvu kasvuga. Perearstid puutuvad järjest enam kokku uimastiprobleemidega. Samas on perearstisüsteem seni suhteliselt vähe kaasatud uimastisõltlaste ravisse. Uimastisõltlaste aktiivravi toimub põhiliselt psühhiaatrilise tegevusloaga meditsiinikeskustes. Rehabilitatsioonisüsteem on alles välja kujunemas ning ei suuda rahuldada nõudlust taastusabi järele. Põhimõtted: 1. Uimastisõltuvus on haigus, mille arengut ning väljendumist mõjutavad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid ning mille ravimine toimub
10. Lapse areng. 2005 11. Leppik, P. (2000) Lapse arendamise ja õpetamise probleeme koolis, A osa 12. Leppik, P. (2004) Lapse ja tema mõtlemise arendamine 13. Mangs Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 14. Miller, P.H. 1983 15. Nõmme (2005) Hüpi lasteaias. 16. Ojala (2005) Mõista mind, teismelist. 17. Paloheimo (2002) Lapsepõlve mõjud. 18. Papalia Development psychology 19. Rogers jt. (2005) Kuidas aidata uimastiprobleemidega last 20. Roomeld jt.(2003) Hüperkineetiline laps. 21. Russell & Russell, 1952 22. Ruth Elamankaaren psykologia 23. Salo, O.Crescendo – hitaasti kasvaen 24. Sinkkonen (2002) Koos isaga 229 25. Soans (2005) Indigolapsed 26. Sullivan (2004) Kiusamine koolis. 27. Tankler, M. (1992) Kuidas areneb laps. Logos 28. Teusen (2001) Jonniiga 29. Tulviste, T. 7a
annaabi.ee 
