Essee "Tänapäeva inimese väärtushinnangud"
mälestusi nooruspõlvest. Nad rääkisid tunnetest ja oli näha emotsioone, nad
väärtustasid aega, mis saab ka selle kulutamata otsa. Kuhu on see kõik kadunud?
„Hei, olen internetiajastu ning kolin nüüd pikemaks ajaks sinu juurde, et ühiselt
ülejäänud elu koos saaksime veeta!“ Tulid külalised. Niinimetatud „külalised“.
Nad hakkasid järk järgult massi sulanduma, vaadates vanu väärtushinnanguid
nagu vana ajalehte ja asendasid need uute, uhkematega. Hetked, mis olid
eestlaste jaoks tähtsaimad, finišeerusid nüüd kulla asemel auväärsele
kolmandale kohale. Kas õnnitleda uusi võitjaid ning jätta juba tuntud minevikku?
Nii vahetasid kohad väärtushinnangud Eestis.
Juba hommikul ärgates avan oma silmad, vajutan õrnalt kuvaril olevat nuppu,
hele valgus riivab mu silmi. Ette tuleb minu jaoks tavaline, kuid suurim tänaväeva
väärtus minu jaoks „Tere tulemast!“ ja ma olen jälle seal. Teises maailmas. See