lainepikkusega. Valguse puhul on difraktsiooni jälgida keerukas, sest vastavad objektid peavad olema väga väikesed ja üks võimalusi selle uurimiseks on difraktsioonivõre kasutamine. Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved. Sel juhul tekib tara, mis kujutab endast enamasti värvilist ümmargust piirkonda ümber valgusallika, samuti võib difraktsiooniilminguid näha vikerkaarte korral, siis tekivad lisakaared põhikaare alla või uduvikerkaare puhul, mille valge värvus ongi difraktsioonist tingitud. Väga korrapärane difraktsioon tekib siis, kui päike on üsna silmapiiri lähedal ja maapinna lähedal on hõre udu. Sel korral võivad udupiisad olla korrapärase suuruse ja paigutusega ning tekib mitu difraktsioonimaksimumi. Selline olukord tekib tavaliselt talvel lume kohal vaikse ja selge ilmaga. Difraktsiooniks (ladina sõnast diffractus 'murdunud') nimetatakse lainete
lainepikkusega. Valguse puhul on difraktsiooni jälgida keerukas, sest vastavad objektid peavad olema väga väikesed ja üks võimalusi selle uurimiseks on difraktsioonivõre kasutamine. Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved. Sel juhul tekib tara, mis kujutab endast enamasti värvilist ümmargust piirkonda ümber valgusallika, samuti võib difraktsiooniilminguid näha vikerkaarte korral, siis tekivad lisakaared põhikaare alla või uduvikerkaare puhul, mille valge värvus ongi difraktsioonist tingitud. Väga korrapärane difraktsioon tekib siis, kui päike on üsna silmapiiri lähedal ja maapinna lähedal on hõre udu. Sel korral võivad udupiisad olla korrapärase suuruse ja paigutusega ning tekib mitu difraktsioonimaksimumi Kokkuvõte Kokkuvõtteks võin öelda, et sain lainetest rohkem teada kui ma siiamaani olen teadnud. Erinevaid lainete liike ei teadnudki. Allikad http://et.wikipedia
35. Millal ja kuidas tekib halo? Halo on nähtus, mis esineb, kui Päike või Kuu paistavad läbi õhukeste jääkristallidest koosnevate kihtpilvede. Halo tekib valguse murdumisel jääkristallidel. 36. Mis erinevus on taral ja gloorial? Glooriaks nimetatakse värvilised (difraktsiooni)rõngad (kuni 5), mis tekivad pilvel või uduseinal paistva varju ümber. Taraks nimetatakse värvilised difraktsioonirõngad kuu või päikese ümber. 37. Millest on tingitud tavalise vikerkaare ja uduvikerkaare erinevused? Tavalise- ja uduvikerkaare erinevus seisneb selles, et uduvikerkaar moodustub palju väiksemate tilgakeste puhul, mis difrageerivad valgust ja põhjustavad laia ja kahvatu kaare. värvi pole, sest eri lainepikkusega valguskiired kattuvad oluliselt. Tavalise vikerkaare puhul on tilgakesed suuremad. 38. Millest kooseneb ja kuidas toimib veeringe? aurumine kondensatsioon sademed äravool aurumine 39. Seleta lahti "varjatud soojuse ülekanne".
lainepikkusest, kusjuures rohkem kalduvad kõrvale lühemad lainepikkused. Mida suuremad on veepiisad, seda eredam vikerkaar tekib. Kui piisad on väga väikesed, on vikerkaar kahvatu, muutudes piiskade suuruse vähenedes valkjaks, sest nüüd on murdumisest ülekaalus difraktsioon (murdumine), mis määrib spektrivärvused jälle valgeks valguseks. Sellised vikerkaari oleme uduga ikka näinud, kui päike paistab udukihist läbi. Seda nähtust tuntakse rohkem siiski udukaare või uduvikerkaare nime all. Vikerkaar tekib siis, kui valgusallikas (päike või kuu) paistavad sadavale vihmale peale, lisaks peab nende kõrgus horisondist olema alla 42°, sest muidu jääb vikerkaar horisondist madalamale ja selle nägemiseks tuleks maapinnast kõrgemale tõusta. Suurelt kõrguselt, näiteks lennukilt või kõrghoonest võib näha ka täisringikujulist vikerkaart. Jällegi peab päike jääma selja taha ja all sadama vihma. Mis on vikerkaar? Optiline nähtus, mis tekib
Aleksandri tume vöö paistab kahe kaare vahel tumedama alana, mis pole eriti hästi välja kujunenud. (Wikipedia 2013) Uduvikerkaar Uduvikerkaar on üks vikerkaare vormidest. See tekib uduse ilmaga, kui Päike paistab siiski piisvalt hästi, et tekitada täisvarjusid. Seega saab udukaart näha selge taevaga uduga Päikese vastas. (Kamenik 22.09.2009) Uduvikerkaar on enamasti valkjas, harva punaka või sinaka varjundiga mis tekib enne hajumist. Võib täheldada, et uduvikerkaare alumine osa on tugevam ja paksem, ülemine osa aga nõrgem. Udukaare valkjat vävust põhjustab dispersioon, hajususe tõttu on värvid vähemalt osaliselt kattunud. (Kamenik 22.09.2009) PÜHASÄRA Pühasära ehk nimbus tekib tagasipeegeldumisel looduslikelt objektidelt. Kastesel rohul võime oma pea kohal näha helendust ehk oreooli. See hiilgus ei tule mitte meie peast, sest kui teha endast pilti, tekib see valgus hoopiski fotoaparaadi ümber. (Kuusk 2005)
annaabi.ee 
