Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Tööõigust on erialases kirjanduses väga erinevalt määratletud: - tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses; - tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus; - õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses.
Tööõigussuhte sisuks on tööleping (spetsiifiline võlasuhe): töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionilise kindlustuse suhted, kuivõrd need on oluliselt seotud töösuhetega. Töösuhete kui tööõiguse reguleermisobjekti erisused, eelkõige nende korrastatuse suur tähtsus ühiskonna sotsiaalsele heaolule ja poliitilisele stabiilsusele määravad ära ka reguleerimise meetodi spetsiifika.
Tööõiguse mõistmiseks on oluline teada, millised on töölepingut iseloomustavad tunnused. See tuleb töölepingu mõiste määrangust ning on järgmised: 1) Töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema Töötaja peab tegema seda tööd isiklikult, mitte kindlistama töötegemise.
Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid, töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses. Kaasaegsed tööseadused ei kaitse vaid töötajat, vaid ka tööandja vajab kaitset, ning saab seda kaitset paljudest õigusnormidest.
Tööõigus –  õigusnormide kogum, mis reguleerib  töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel  tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste  kollektiivset kujundamist.  Kollektiivne ja individuaalne tööõigus.  Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks.
Tööõigusrikkumised –  distsiplinaarüleastumine – seisneb töölepingu seadusega  kehtestatud kohustuste süülises täitmata jätmises, tööl joobnuna viibimises või tööandja  usalduse kaotamises. Mõnede töötajate suhtes väljendub see ka nn vääritu teo  toimepanemises.
Tööõigusrikkumine ehk   distsiplinaarsüütegu   –   Seisneb   tööõiguslpeingust   tulenevate   kohustuste  rikkumises. // Juriidilise vastutuse liigitamine õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus – Hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2) 
Tööõigus - reguleerib töösuhteid töölepingu alusel (sageli paigutatakse avaliku ja eraõiguse vahele). Tsiviilõiguse allikad - Tsiviilõiguse esmaseks allikaks on Põhiseadus, mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ja teiste isikute suhtes.
Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping.
Tööõigus – mõlemas  Avalikku õiguse alla kuuluvad:; rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus; kirikuõigus; karistusõigus; kohtu- ja protsessiõigus; finantsõigus; sotsiaalõigus.
Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkinud vahekorrad, eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena.
Tööõiguse mõiste – tööõigus on õigusnormid ekodum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töö tingimuste kollektiivset kujundamist..
Tööõigusrikkumised e. Distsiplinaarsüüteod – seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises.
Tööõigusega on sätestatud kõik kohustused ja õigused, mis töötajal ja tööandjal üksteise suhtes on. Õigusõpetuse õpik ja Töölepingu seadus andsid kõigest selge ülevaate.
Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS § 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa.
Tööõigus 1800 - 1914 Feodaalse korra lagunemise ja industrialiseerimisega muutus olukord Euroopas ning tekkisid töösuhted tööandja ja töövõtja vahel, mis erinesid keskajast.
Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja
Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Tööõigus - on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses; tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus; õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses.
Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle.
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava tööleping alusel.
Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionikindlustuse suhted, kuivõrd need on oluliselt seotud töösuhetega.
Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid.
Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal.
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid.
Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses.
Tööõiguse põhimõtted on kujunenud töötajate kaitsmise vajadusest tingituna selliseks, nagu nad tänapäeval kehtivad.
Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel.
Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionilise kindlustamise suhted.
Tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus.
Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkivad vahekorrad.
Tööõigus on eraõiguse eriharu, millel on mõningad avaliku õiguse tunnused.
Tööõiguse rakendusala - Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid.
Tööõigus – reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi suhteid.
Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks.
Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted.
Tööõigus on ka leping, tööõiguses kaitstakse töötajat.
Tööõigussuhetes on kaks õiguse subjekti- töötaja ja tööandja.
Tööõigus – Ta kuulub nii avaliku kui ka eraõiguse alla.
Tööõiguse esemeks on inimtöö. Tööõigus on õigusnormide kogum.
Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised.
Tööõigus – tööandja ja töötajate vahelised suhted.
Tööõigus - tööandja-töötaja vahelised suhted.
Tööõigus on suhteliselt noor õigus valdkond.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Tööõiguse esemeks on eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun