(09.11.2012; Allikas: Statistikaamet) Tekstiiltooted; 0,03 Pabertooted ; 0,03 Kummi- ja plasttooted ; 0,03 Transpordiv-d ; 0,05 Masinad ja seadmed ; 0,24 Keemiatööstuse tooraine ja tooted; 0,05 Muu; 0,06 Tööstustooted ; 0,07 Mineraalsed t-d; 0,17 Puittooted; 0,07 Metalltooted; 0,1 Põllumaj. Saad-d ja toiduk-d; 0,1 Eesti eksport, november 2011
Koostöö teiste ettevõtetega ( aglomeratsioonitööstus) nt autotööstus Rahvusvahelised ettevõtted Liiderfirmad, asuvad Arenenud riikides Tütarfirmad(allettevõtted), arengumaades Kasud tootjale, odav tööjõud, väiksed maksud , juurdepääs loodusvaradele, laieneda uutele turgudele, Kasud arengumaades, töökohad, riik saab rohkem raha maksudest, Rahvusvaheline kaubandus Arenenud riigid, põllumajandussaaduste import, tööstustöödete eksport Stabiilsemad ekspordi tulud. Arengumaade tööstustooted, valmistooted, elektroonika import Põllumajandussaaduste metsa või kala eksport. Põhi saab lõunast toorainet, kütust, ja põllumajandussaadusi Vastutasuks müüb kalleid masinaid ja tarbekaupu, Riigi arengutaseme näitajad Majanduslikud, SKT- sisemajanduse kogutoodang RKT-rahvuslik kogutoodang Energia tarbimine Rahvastikuga seotud näitajad Majanduse struktuur(mitmekesisus) Rahvastiku näitajad(eluiga) Põhi, arenenud riigid(tööstus, teenindus)
Hiina; 0,16 Tekstiili- ja rõivatööstuse tootmisahel rõivatööstus ~50% masstoodang, tekstiilitööstus moetoodang tööstustooted ~25% Looduslikud kiud lõnga ketrus, riide kudu- polstrid, rihmad jm Taimsed (puuvill, lina, kanep) mine,viimistlemine Loomsed (vill, siid jt) Puit, nafta, gaas tekstiilitooted ~25% keemiatööstus kardinad jm sisustustarbed kunstkiu tootmine kodumajapidamised
2009. aastal säilitas Poola Eesti 7. kaubanduspartneri positsiooni põhikaubavahetuse kogukäibega 8,2 miljardit krooni, hõlmates 3,8% Eesti põhikaubavahetusest. 2009. aastal eksportis Eesti Poolasse 1,78 miljardi krooni eest ning importis Poolast 6,4 miljardi krooni eest kaupu. Peamised ekspordiartiklid 2009.a.: keemiatooted 25,3% metall ja metallitooted 16,2% masinad ja -seadmed 13,4% puit ja puidutooted - 13,1% transpordivahendid 7,1% muud tööstustooted - 6,2% Peamised impordiartiklid 2009.a.: keemiatooted 15,6% masinad ja seadmed 12,1% metallid ja metallitooted 11,6% valmistoidukaubad, joogid ja tubakas 11,1% mineraalsed tooted 9,6% transpordivahendid 8,9% Saksamaa Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal . Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta.
maalitud, hüplevad plastikust naisefiguurid e. Nanad · Kehastavad mehelikkust ja naiselikkust/ sõda ja rahu Niki de Saint Phalle (1930-2002) Niki de Saint Phalle. Must Niki de Saint Phalle. Päikesejumal Nana Uus realism (Nouveau Réalisme) · Enamasti kolmemõõtmelised, pole maalikunst ega skulptuur, on visuaalse kunsti teosed, nimetatakse assamblaazideks · Arman - kokkupressitud tööstustooted, kompositsioonid katkistest viiulitest, kirjutusmasinatest, fotoaparaatidest, pudelikorkidest jne · Cesar - vanametalli kokkukeevitamine, autovrakkide kokkupressimine Teosed Arman. Kuhi kanne. Emailkannud pleksiklaasvitriinis Arman. Trompetid Jasper Johns (1930) Robert Rauschenberg(1925-2008) · Neodada suurimad nimed USA-s · Johns lõi maaliseeriaid üldtuntud motiividest (Lipud, märklauad, numbrid) · Johnsi kunst ragineeritud, elegantne
oskustöölised valmistavad ette looduslikke kiudusid, niite ja lõngu ning valmistavad materjale (kangaid) kudumise, silmuskudumise vm. tehnikas,ning muid tekstiilist ja karusnahast tooteid. Tekstiilitööstuse alla kuuluvad puuvilla, lina, villa ketramine ja kudumine ning mittekootud materjalide tootmine Üle 13 miljoni töötaja on otseselt hõivatud tekstiilitööstusega. Jaotus Tekstiilitööstus jaguneb : rõivatööstus u.50% (masstoodang, moetoodang), tööstustooted u.25%(rihmad, polstrid jm.), tekstiilitooted u.25%(kardinad jm sisustustarbed) Tekstiilitööstus hõlmab tekstiilkiudude ettevalmistamist, lõnga, riide, trikookanga ja tekstiiltoodete (v.a. rõivad) tootmist ning viimistlemist. Tekstiile on võimalik valmistada paljudest materjalidest, mida päritolu järgi jaotatakse neljaks: loomsed, taimsed, mineraalsed ja sünteetilised. Enne 20. sajandit valmistati tekstiile vaid looduslikest kiududest (loomsed, taimsed ja mineraalsed).
--------Tartu rahuga sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla 1923 a. Majanduskriisini kestis tööstuse arendamine RAHANDUS: 1919- väljandati eesti mark, see oli ebastabiilne ja polnud vabalt vahetatav, kestis kuni 1929 aastani 1928- RAHAREFORM Eesti kroon seoti Rootsi krooniga Muutus vabalt vahetatavaks ------Suurettevõttes hakkasid tootma tarbekaupu. Algas põllumajanduslik orientatsioon. Välisturg nõudis põllumajandus saadusi. Inglismaa Väljavedu: peekon ja või Sissevedu: tööstustooted MAAREFORM mõistae maad riigistati. Maad anti tasuta, eelkõige Vabadussõjas võidelnutele. 55 000 asunikutalu. Sellega saavutati maarahva toestus EV-s. Põhiline osa ekspordist andsid suurtalud. Kujunes toiduainetetööstus. 1924-1929 MAJANDUSLIK TõUS Väliskaubandus partnerid: inglismaa, Saksmaa, vähemal määral Rootsi Majandussuhted tagasihoidlikud. Põlevkivi kasutuselevõtt. Hakkas arenema keemiatööstus, puidu- ja paberitööstus. * tööpuudus kadus 30-ndate lõpus
· Loomse päritoluga · Siid · Taimse päritoluga · Puuvill · Lina · Duut · Kanep · Tarbijad · Rõivatööstus · u. 50% · masstoodang · moetoodang · tööstustooted · u.25% · rihmad · polstrid · tekstiilitooted 8 · u.25% · kardinad · sisustustarbed · kodu majapidamised · kangaste jaemüük (kauplused) · tekstiilitööstust eestis enam EI OLE
27)milliseid töid tegi Niki de saint phalle? naisefiguure, mis olid hiiglaslikult ümaravormilised ja kirjuks maalitud, hüplevad ja kukkerpallitavad plastikust. 28)missugusi teoseid tegid uusrealistid, kuidas nimet. 3-mõõtmelisi teoseid?pressiti kokku tööstustooteid( arman tegi katkistest viiulitest kompositsiooni) 3mõõtmelisi nimetati assamblaazideks. tröö pole ainult realistlik vaid igasugune. 29)Millele spetsialiseerus neodaaist Arman? Kokkupressitud tööstustooted ja kompositsioonid katkistest riiulitest, kirjutusmasinatest, fotokatest, pudelikorkidest. 30)Millele spetsialiseerus Cesar? autovrakkide kokkupressimisele 31) mille poolest erines eur dada usa dadast? USA neodada on visuaalselt suurejoonelisem ja veenvam 32)milliseid töid tegi kuulsamaid usa jasper Johns? maaliseeriaid tuntud motiividest nagu (lipud või märklaud). pronksist õllepurke, kinnitas maalidele reaalseid objekte. 33) milliseid töid tegi dadaist Robert Rauschenberg
Kaubandusbilanss - kaupade sisse- ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus, näiteks aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest: ettevõtteid tekib juurde inimesed saavad töö riigid saavad makse Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse: Kauplemine kaupadega põllumajandustooted kütused ja maavarad tööstustooted Kauplemine teenustega transporditeenused turism finantsteenused (raha) IT- teenused Tänapäeval on maailmakaubanduses ehk rahvusvahelises kaubanduses ülekaalus mitte riikidevaheline, vaid rahvusvaheliste firmade vaheline kauplemine. Kaubandus rahaga - välismaine otseinvesteering on rahapaigutus mõne välisriigi
Kirjaoskus on 99 % Suurbritannia majanduse struktuur on üsna tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem, kui teistel arenenud riikidel (ca 80%). Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent Suurbritannia rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on Briti finants- ja äriteenuste sektor. KAUBANDUS Ajalooliselt on Suurbritannia olnud töödeldud kaupade (lõpetatud tööstustooted ja pooltooted) eksportija ning toidu ja toormaterjalide importija. Suuremad ekspordiartiklid on masinad, seadmed, transpordivahendid, keemiatooted, elektroonika (Suurbritannia on Euroopa suurim arvutite, televiisorite ning arvutikiipide eksportöör). Suurbritannia olulisimad importkaubad on samuti töödeldud kaubad, mille osatähtsus on 85% koguimpordist. Eelkõige impordivad britid elektrilisi masinaid ja seadmeid, sõiduautosid ning mehaanilisi masinaid ja seadmeid
annab suurt kuluefekti b) Teenused (müügijärgne teenindamine, tagavaraosad...) nende standardiseerimine on raskem c) Sümboolsed kui füüsikaliste omaduste interpretatsioon Nt. värv kui keemiliste elementide ühend sümbol tarbijale. Standardiseerimine väga raske Valik toote standardiseerimise ja kohandamise vahel STANDARDISEERIMINE KOHANDAMINE kohandamine on kulukas erinevused tehnilistes standardites tööstustooted tarbekaubad ühesugused maitseeelistused erine- erinevused tarbijate vajadustes vatel turgudel turustatakse peamiselt sarnastel tur- erinevused ostuvõimes gudel tsentraalne juhtimissüsteem detsentraalne juhtimissüsteem peamiselt eksporditakse välisesindused tugev päritolumaa efekt suured kultuurilised erinevused mastaabisääst tootmises ja turustuses erinevused kohalikes tingimustes
Kuid ta on ka teoreetik, kes põhjalikult tunneb on selle lausa endasse sisestanud Hegeli vaimufilosoofiat. Järelikult peab ta rääkima mõistusest (Saarinen, 1996, lk 301-303). Marxi praktikakeskne, rõhutatult ajalooline stiil teeb mõisteanalüüsi alal tõhusat tööd. See juhib tähelepanu mõisteajaloole ja mõistete taustal olevale ajaloole. Mõised ei ole igavesed ja muutumatud; nad on inimeste loodud samavõrd kui ühiskondlikud institutsioonid, tööstustooted ja kaubad (Saarinen, 1996, lk 301-303). Mitte miski ei või muutuda, kuid Marx tahab kõike muuta; ta purustab majandukategooriate absoluutse seisu andes neile ajaloolise tõlgenduse. Selline on Marxi meetod nii kapitalis kui ka varasemates majandusteaduslikes kirjutistes tema meetod on mõistelisajalooline. Näiteks toob ta välja raha mõiste sisu raha ajaloo kaudu (Saarinen, 1996, lk 301-303). Marx on dialektik. Tema ajaloomine lähenemisnurk ühineb sooviga välja selgitada
· Reisijate ja kauba rahvusvahelise autoveo alane kokkulepe · Tulumaksu ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping · Eesti ja Kreeka vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Olulisemad ekspordi-ja impordi artiklid 2008. a: · Mineraalsed tooted 25% · Transpordivahendid - 24,5 % · Metallid ja metallitooted 12,9% · Loomsed tooted 9,8% · Muud tööstustooted - 9,2% · Puit - ja puittooted 8,9% · Valmistoidukaubad ja joogid 23,3% · Tekstiil ja tekstiilitooted 18,5% · Keemiatooted 16,9% · Paberimass ja tooted sellest 14,1% · Masinad ja seadmed 9,3% Küpros · ELiga ühinemise aasta: 2004 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Nikosia · Üldpindala: 9 250 km² · Rahvaarv: 0,8 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikke ELi keeli: kreeka, inglise
mingis ajavahemikus, nt aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja eksport- import= kaubandusbilanss Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest... 1. ettevõtteid tekib juurde 2. inimesed saavad töö 3. riigid saavad makse Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse (3 tk): Kauplemine kaupadega 1. põllumajandustooted 2. Kütused ja maavarad 3. Tööstustooted Kauplemine teenustega 1. transporditeenused 2. turism 3. finantsteenused (raha) 4. IT- teenused 5. (raamatupidamine) 3 kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd on kiiresti kasvanud kauplemine teenustega, sh finantsteenustega + Kauplemine rahaga (selle peaks ka sektordiagrammile juurde vist lisama) 1. ehk investeeringud
................................................ riske esile kutsuma 225. Index ..............................................................indeks 226. Indifference curve ..........................................ükskõiksuskõver 227. Indirect taxes .................................................kaudsed netomaksud 228. Inducement ....................................................ajend, stiimul 229. Industrial goods - ..............................................tööstustooted 230. Industry - ..........................................................majandusharu 231. Inelastic demand ............................................mitteelastne nõudlus 232. Inelastic supply ..............................................mitteelastne pakkumine 233. Inexpensive ....................................................odav 234. Inferior goods ................................................väheväärtuslikud kaubad 235. Inflated prices ................
Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 2005-2011 (eurodes) Allikas: Statistikaamet Eesti ekspordi- ja impordistruktuur on püsinud aastate vältel suhteliselt stabiilsena. Statistikaameti andmetel olid Eesti suuremad ekspordiartiklid Rootsi 2011. aasta esimese viie kuuga (% koguekspordist): · masinad ja mehaanilised seadmed - 56% · puit ja puidutooted - 9,4% · metallid ja metallitooted - 6,5% · transpordivahendid - 8,4% · mineraalsed tooted - 5,3% · muud tööstustooted - 5,1% · tekstiil ja tekstiilitooted - 4,2% Eesti suuremad impordiartiklid Rootsist olid 2011. a esimese viie kuuga (% koguimpordist): · masinad ja mehaanilised seadmed - 53,8% · transpordivahendid - 14% · metallid ja metallitooted - 9,1% · plastmassid, plast- ja kummitooted - 4,5% 13 · keemiatooted - 3,7% Rootsi Statistika Keskbüroo andmetel oli Eesti 2011. aastal (jaanuar kuni aprill) Rootsi
1834. aastal kujunes välja ülesaksamaaline tolliliit. Likvideeriti Tolliliidu liikmete vahel kõik tollipiirid (38 Saksa riigist ühines tolliliitu 18 riiki). Tolliliidu loomine aitas kaasa siseturu laiendamisele ja tööstuse kiiremale arengule. Tööstuse kasvuga kaasnes transpordi ja kaubanduse areng. Muutus ekspordi struktuur: 19. sajandi esimesel poolel vedas Saksamaa välja peamiselt põllumajandusprodukte, sajandi teisel poolel domineerisid tööstustooted (metalltooted, nahktooted). Pärast 1848. aasta revolutsiooni asus Saksamaa kapitalistliku arengu teele. See oli tööstuspöörde periood, mis muutis Saksamaa agraarmaast industriaalmaaks. 15. Industrialiseerimine USA-s (tähtsamad leiutised) · kiires tempos arenes rasketööstus · arenes ka kergetööstus ja toiduainetööstus · uued tööstusharud: elektrotehnika, naftat hankiv ja töötlev tööstus, loodusliku gaasi tootmine, autotööstus
(XI) Metall ja metalltooted 61 7 53 78 9 95 -17 (XV) Masinad ja seadmed 227 28 152 218 24 110 9 (XVI) Transpordivahendid 39 5 56 100 11 317 -61 (XVII) Mitmesugused 56 7 33 15 2 25 41 tööstustooted (XX) Muu 45 5 80 41 4 52 4 2.2 Eesti kaubavahetus Soomega Soome on kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist. Sama protsess toimub ka ettevõtete tasandil - pidevalt kasvab nende ettevõtete arv, mis on omavahel seotud
Tööstusriikide osatähtsus hakkab langema, arenguriikide osa kasvab. EL sisekaubanduse osa kogukaubandusest hakkab vähenema seoses väliskaubanduse kiirema kasvuga. Kapitali liikumises on kitsendused kolmandatele riikidele, on säilinud energia-transpordi- ja audiovisuaalsus sektoris. Suurimad investeeringud USAsse. 15) EL ühtse väliskaubpoliitilised vahendid.ühine välistollimäär, üldine eelistussüsteem, muud kaubanduspol vahendid. Tollimaxuvabad- tööstustooted. Konventsionaalsed tollimäärad ja eritollid. Mittetollilised kaubanduspiirangud kolmandate riikide suhtes:1. Üldine eelistussüsteem,tollimaxuvaba impordi õigus teatud koguse toodangu suhtes, seda ületavat kaupa tollitaxe.2)impordikvoodid kui sissetulev toodang ohustab kohalikke tootjaid. 16) EL kaubanduspiirangute edukus Aasia ja KIE riikide suhtes. Arenguriikide osatähtsus on kasvanud, eriti expordis, aga ka impordis eriti Aasia ja KIE riikide osas
EKSPORT KOKKU 12 549,5 100,0 Masinad ja seadmed (XVI) 3 593,0 28,6 Mineraalsed tooted (V) 1 873,4 14,9 Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 1 174,1 9,4 Metall ja metalltooted (XV) 1 041,2 8,3 Puit ja puittooted (IX) 930,7 7,4 Mitmesugused tööstustooted (XX) 828,7 6,6 Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 647,0 5,2 Transpordivahendid (XVII) 624,0 5,0 Plastid ja plasttooted (VII) 382,7 3,1 Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 357,3 2,8 Paber ja pabertooted (X) 316,7 2,5 Muu 780,7 6,2
bränd vs kaubamärk Brändide liigitamine • Tootebränd – tootja poolt loodud bränd oma tootele • Müüjabränd – supermarketi ja kaubamajade oma brändid • Ettevõtte bränd – siin on ettevõte ise brändiks Brändi vajadus Omadused; Kasud; Väärtused; Kultuur; Isikupära Brändi mõju kaubagrupi müügiedukusele Luksuskaubad 70%; Toit ja joogid 55%; Finantsteenused 30%; Autod 30%; Infotehnoloogia 20%; Jaekaubandus 15%; Ravimid 10%; Tööstustooted 5%; Kommunaalteenused 0% Brändi identiteedi olemus ja elemendid Brändi identiteediks on turundaja soov brändi tajumiseks. See organisatsiooni ideaalpilt endast. Identiteedi elemendid: Bränd kui toode; Bränd kui organisatsioon; Bränd kui isiksus; Bränd kui sümbol Brändi väärtus • Tarbijaväärtus o See on brändi positsiooni tugevus tarbija teadvuses. See on tarbija subjektiivse maailmapildi peegeldus
*Jätkus ühistute tegevus. *Põllupidajate haridustaseme tõstmiseks loodi maale kooli võrgustik. *Viidi läbi eriala võistlusi ja ülemaalisi põllumajandus näitusi. *Maailmaturgudel olid hinnaks Eesti muna, piim ja peekon *Stabiilsus põllumajanduses toitis oma rahva ja toodeti toorainet ka välisturgudele. Kaubandus. *Põliskaubanduses oli tähtsaim osa põllumajanduse saavuste väliskubanduses kõige tähtsam. *Eksporditi: Lina. Toornahad Viljaseemned Paberitooted *Import: Tööstustooted Tekstiilid Metallitooted Masinad Keemiakaubad Suhkur Puuvill Süsi *Eesti väliskaubanduse partnerid olid: Euroopa riiigid. Suurbritannia Soome Taani Rootsi USA Baltiriigid Vähesel määral ka Venemaa Eesti välispoliitika 1920-1940 * 1918 pidasid eesti poliitikud Perogradis läbirääkimisi läänediplomaatidega, ees märk oli välja selgiada suurriikige suhtumine Eesti iseseisvusse
Asemele tulid jõukate kodanlaste villad ja nende vähem kui hektari suurused aiad. Rikkamad uusrikastest ostavad küll ära vanu mõisaid, aga nagu Repton kurdab oma karjääri lõpupäevil: "inimesed pigem korjavad varandust kui naudivad seda; nad püüavad suurendada oma äsjaostetud mõisate väärtust, aga mitte nende ilu." (1816). Esimeseks katseks ületada võõrastust masina poolt tehtud enneolematute asjade ja hoonete suhtes oli nende ehtimine. Tööstustooted rüütati harjumuspärasesse dekoori. Tööstuskunstnikud õppisid erikursustel ornamente joonistama, arhitektid "töötasid stiilides" (tekkisid neogootika, neoklassitsism, neobarokk) või ühendati erinevate ajastute dekoori eklektilisteks kogumiteks, millega kaeti hoonete ja esemete inseneristruktuur. 19. sajandi esimesel poole aedades ja parkides oli veel valitsev pitoreskne-maastikuline stiil.
annaabi.ee 
