1)joonkiirus (tavaline kiirus v=l/t) 2) nurkkiirus- pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub keha ja liikumise kõveruskeskpunkti ühendav raadius ajavahemikus. ME vaatame sellist liikumist, kus keha kiiruse moodul ühtlasel ringjoonelisel liikumisel ei muutu.(ühtlane ringjooneline liikumine). Periood näitab ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sageduseks nim. Tehtavate täisringide arvu. Kiirendus ringliikumisel alati suunatud piki ringjoone muutujat. Alati raadiusega risti. Ringjooneline liikumine on ALATI kiirendusega liikumine. Ringjoonelisel liikumisel kiiruse suuna muutust iseloomustab kiirendus, kannab nimetust kesktõmbekiirendus. Alati suunatud ringjoone keskpunkti. Mida suurem on kesktõmbekiirendus, seda kiiremini kiiruse suund muutub.
1. JOONKIIRUS ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. 2. NURKKIIRUS pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. 3. PERIOOD ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring. 4. SAGEDUS võngete arv ajaühikus (Hz) 5. KESKTÕMBE KIIRENDUS suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. 6. PÖÖRLEMINE - on siis, kui kõveruskeskpunkt on keha sees. 7. PÖÖRDENURK - nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõverkeskpunkti ühendav raadius. 8. VÕNKUMINE üks osa perioodiliselt korduvast liikumisest. 9
kasutada punktmassi mudelit. Trajektoor: Trajektoor on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil. Pöörlemine: Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Teepikkus: Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. Periood: nim. Ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Tähis- T, ühik 1s,Valem: T= Sagedus: nim. Ajaühikus tehtavate täisringide arvu. Tähis- f, Ühik: 1Hz, Valem: Joonkiirus: Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Tähis: Ühik: 1m/s valem: = * r, kus (oomega) on nurkkiirus Nurkkiirus: Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta.Tähis: (omega) Ühik: rad/s Valem: , , , Kesktõmbekiirendus: väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas.
a= kiirendus m/s2 Vo= algkiirus m/s V= lõppkiirus m/s G= 6.67 x 10 -11 Nm2/kg2 l= teepikkus km t= aeg h s= nihe/teepikkus m m= mass kg g= 9,8 N/kg m/s2 F= jõud N p= rõhk Pa roo= tihedus kg/m3 Fr= raskusjõud Fe= elastsusjõud Fh= hõõrdejõud p= impulss kg x m / s Fg= gravitatsioonijõud r= kehade vahekaugus R= Maa raadius h= kõrdus maapinnast G= konstant A= töö J E= energia J N= võimsus W T= täisring N= tiirude arv fii= pöördnurk W(oomega)= nurkkiirus müü= hõõrdetegur N= toereaktsioon x= keha kordinaat ajahetkel t Xo= keha algkoordinaat g= raskuskiirendus Newtoni seadused I Seadus Vastastikmõju puudumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II Seadus Keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a= F / m F= ma III Seadus Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = -F2 SI süsteem 1
Pöörlemine-asub ringjoonekeskpuntki seespool keha. Nt- autoratas. Tiirlemine-asub ringjoonekeskpunkti väljaspool keha. Nt-maakera tiirleb ümber päikee. Periood-ajavahemik,mille jooksul läbitakse üks täisring. T=t/N Sagedus-ajaühikus tehtavate täisringide arv. F=N/t Nurkkiirus-võrdne ajaühikus läbitud pöördenurgaga. w=fii(pöördenurk 6,28rad)/t. Joonkiirus-läbitud kaarepikkus ajaühiku kohta. v=fii*4 Kesktõmbekiirendus-suuna muutusest tingitud kiirendus. a=V2/r võnkumiste liigid-vabad võnkumised(sisejõudude mõjul(pendel)/ sundvõnkumine-välisjõudude (õmblusmasina nõela). sumbuvad- ja sundvõnkumised-sumbuv(võnkumine väheneb,peatud)/sumbumatu(kestab pikalt)
Kiirus on suunatud piki puutujat risti raadiusega. Kiirendus on kiirusvektori muudu ja selleks kulunud ajavahemiku jagatis. Ringjoonelisel liikumisel esineb (suunamuutustest tingitud) kiirendus ka siis, kui kiiruse arvväärtus ei muutu. Kesktõmbekiirenduseks (ak) nimetatakse suunamuutusest tingitud kiirendust, kuna ta on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, kiirusvektoriga risti. Ringliikumise perioodiks (T, s) nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Ringliikumise sageduseks (f; Hz) nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. = l/r = /t = v/r ak = v²/r = ²r t = / T = 2/ f = /2 = 1/T pöördenurk (rad) l kaarepikkus r raadius nurkkiirus (rad/s) t aeg (s) v joonkiirus, keha kiirus (m/s) ak kesktõmbekiirendus T periood (s) f sagedus (Hz)
Nurkkiirus - pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhe. Näitab kui suure nurga võrra pöördub keha ajaühikus. Tähis , ühik 1 rad/s. Valem = t l v Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos = t = = tr r ja v = r Periood ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring või täisvõnge. Tähis T, ühik 1s, Saab arvutada ringliikumise korral nurkkiiruse kaudu 2 T = Sagedus - ajaühikus tehtavate täisringide või täisvõngeta arv. Tähis f, ühik 1 Hz (herts). 1Hz = 1/s. Ringliikumise korral f = 2 1 Perioodi ja sageduse vaheline seos f = . Nad on teineteise pöördväärtused.
1. Mis on pöördepunkt? Nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruspunkti ühendatav raadius, nim. pöördenurgaks 2. Defineeri 1 radiaan Ühele täisringile vastab pöördenurk 2 rad, seega 1 rad=360 /2 57. Kasutades sellist defineeritud nurgühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos 3. Mis on periood ja mis on sagedus? Perioodiks nim. ajavahemiku, mille jooksul läbitake üks täisring. (T) Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega). Ühtlaseks ringjoonliseks liikumiseks nim. teepikkuse ja aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks 6. Mis on kekstõmbekiirendus? Tee joonis Suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on kiirendusvektoriga risti. 7
1. Mis on pöördepunkt? Nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruspunkti ühendatav raadius, nim. pöördenurgaks 2. Defineeri 1 radiaan Ühele täisringile vastab pöördenurk 2 rad, seega 1 rad=360 /2 57. Kasutades sellist defineeritud nurgühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos 3. Mis on periood ja mis on sagedus? Perioodiks nim. ajavahemiku, mille jooksul läbitake üks täisring. (T) Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega). Ühtlaseks ringjoonliseks liikumiseks nim. teepikkuse ja aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks 6. Mis on kekstõmbekiirendus? Tee joonis Suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on kiirendusvektoriga risti. 7
1. Mis on pöördepunkt? Nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruspunkti ühendatav raadius, nim. pöördenurgaks 2. Defineeri 1 radiaan Ühele täisringile vastab pöördenurk 2 rad, seega 1 rad=360 /2 57. Kasutades sellist defineeritud nurgühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos 3. Mis on periood ja mis on sagedus? Perioodiks nim. ajavahemiku, mille jooksul läbitake üks täisring. (T) Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. (f) 4. Mis vahe on nurkkiirusel ja joonkiirusel? Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga ( -oomega). Ühtlaseks ringjoonliseks liikumiseks nim. teepikkuse ja aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks 6. Mis on kekstõmbekiirendus? Tee joonis Suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on kiirendusvektoriga risti. 7
Pöördliikumise korral asub trajektoori kõverus keskpunkt keha sees (Maa, vurr). Tiirlemise puhul on trajektoori keskpunkt väljaspool keha (Maa tiirleb ümber Päikese, kass tiirleb ümber palava pudru). Pöördenurgaks nim. nurka, mille r muutub mingi aja jooksul (Rad). (360º=2piirad,l=R). Nurkkiirus näitab kui suur pöördenurk läbitakse ühes ajaühikus (W=l/t= l/rt=v/r ; w- nurkkiirus rad/s). Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe(v=l/t , (m/s)). Ringliikumise perioodiks nim ajavahemikku, mille jooksul läbitakse 1 täisring(T;T=2pii/w). Ringliikumise periood on seotud nurkkiirusega. Ringliikumise sageduseks nim ajaühikus tehtavate täisringide arvu(f), on seotud nurkkiirusega(w=2piif e f=w/2pii; 1Hz=1/s). Periood ja sagedus on teineteise pöördarvud(f=1/T). ringliikumise kiirendus- kiiruse suund muutub ringliikumisel pidevalt, ning kui see muutub, muutub ka kiirusvektor. Kui aga kiirusvektor muutub, on tegemist kiire...
Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 1 1. Maakera kuju ja mõõtmed; Maakera põhipunktid ja ringid. 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 28 * 15,7 N ; 1 = 152 * 34,3W ) punkti B( 2 = 34 * 06`,2 N ; 2 = 125 *14`,1W ) Leida LV ja PV; teha joonis. 3. Dk = 37 miili; e = 2,9 meetrit. Leida nähtavuskaugus? 4. Slg = 21,04 miili; lg = -3% ; LNV = ?; Klg = ?. 5. SWtS; SE; ja WSW; Arvutada toodud rumbid kraadideks täisring ja veerandring süsteemis. 6. TK = 300*; TP = 231*; d = 7,2E; =1,5W Leida: MK; KN; KP; MP; KK. Teha joonis? Kuupäev Lahendas Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 2 1. Näiva horisondi kaugus; Eseme nähtavuskaugus? 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15`,9 N ; 1 = 170*,10`1E ) Punkti B( 2 30 * 54`,2 N ; 2 = 151 * 49`,9W ) Leida LV ja PV; teha joonis? 3. h = 102m; ja e = 210m. Leida nähtavuskaugus?
Esimesed inimesed jõudsid Islandile 9. sajandil. Keskmine oodatav eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4. Need kuuluvad maailma kõrgemate hulka. Vaatamisväärsused ja turism Islandi peamiseks turismiväärtuseks on eelkõige loodus. Maailmas pole selliseid kohti palju, kus suhteliselt väikesel territooriumil on võimalik näha vulkaane, kuumaveeallikaid, geisreid, jääliustikke, koski, fjorde, laavavälju ja nii edasi. Saare vaatamisväärsustega tutvumiseks on kasulik sõita täisring ümber saare ning kindlasti külastada ka asustamata sisemaad. Lisaks loodusvaadete nautimisele on Island hea paik vaalade ja lindude vaatamiseks, ratsutamiseks, liustikul mootorsaaniga sõitmiseks, raftinguks. Info http://wiki.gomaailm.ee/wiki/island/ http://et.wikipedia.org/wiki/Island
õmblusmasina nõel, kui mootor vänta ringi ajab. 4. Selgita mõistet sumbuv võnkumine. Miks on looduses esinevad võnkumised sumbuvad? 4.Sumbuv võnkumine- kui süsteemi energiavaru lõppemisel lakkab võnkumine. Sest looduses on hõõrdumine. 5. Millised füüsikalised suurused võnkumist iseloomustavad ? 5. Võnkeperiood, sagedus. *6. Mida nim. võnkeperioodiks, mis ühikud, mis valem ? 6. Võnkeperiood ajavahenik, mille jookdul läbitakse üks täisvõnge või täisring. T ja sekund. T=t/N *7. Mida nim. sageduseks, mis ühikud, mis valem ? 7. Sagedus mitu täisvõnget või täisringi tehakase 1sek jooksul. f ja herts. f=N/t 8. Mille poolest erinevad võnkeamplituud ja hälve ? selgita. 8. Võnkeamplituud on max. hälve, hälve on võnkuva keha kaugus. Hälve on pidevalt muutuv suurus. 9. mida nim. resonantsiks ? kuidas tekib, kus kasutame ? 9. Resonants- võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel
Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastne, keha taastub kas täielikult või osaliselt. Plastne- taastub kuju täielikult.. Hooke'i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega 6. Mis on periood ja mis sagedus? Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtud täisringide arv. 7. Millised on deformatsiooni liigid erinevate jõudude rakendamisel? Nihe, tõmme, surve, paine ja vääne 8. Kirjuta Newtoni kolmas seadus ja valem Newtoni 3. seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 9. Defineeri rõhk ja kirjuta rõhu arvutusvalem Rõhk on füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu ja pindala jagatisega. p=F/S 10
Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtavate täisringide arv. Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud kõveruskeskpunkti poole. Impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi seadus : Suletud süsteemi kogu impulss on jääv.
Ringliikmuise erijuhid on ringjooneline liikumine ja pöörelmine. Kesktõmbekiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak = v2/ r , ak = 2 r Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SIühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s1. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. T , = 2 / T, T=2 / Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SIühikuks on herts (1 Hz = 1/s). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T, = 2 v e f= /2 Hälve kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel Võnkeamplituud suurim kaugus tasakaaluasendist e max hälve , ühik on m. Võnkeperiood 1 täisvõnke kestust nim, T, sek, f=1/T=N/t
GEODEESIA, GEOMAATIKA, GEOID, ELLIPSOID, KOORDINAADID Mis on geodeesia? * Geodeesia (kr geodaisia ‘maajagamine’) - teadus Maa pinna mõõdistamisest ja kaardistamisest (F. R. Helmert 1843-1917) * Rakendusteadus, mis on tihedalt seotud astronoomia, füüsika, geofüüs., matem., kartograafiaga, tänapäeval tehnikaga (satelliidid, lennundus, fotograafia, informaatika) * Geodeesia on tähtis ehituses, planeerimises, metsanduses, põllumajanduses, sõjanduses jm * Geodeetilised mõõtmised on aluseks plaanide ja kaartide koostamisel * Geodeetilised mõõtmised ning nende põhjal arvutatud geoidi mudeleid kasutatakse ka nt nutitelefonides (GPS) Geodeesia jaguneb: • Kõrgem geodeesia – Maa kuju ja suurus, teooria • Geodeetiline mõõdistamine (geodeetilised tööd) – riiklikud, rahvusvahelised rakendused (arvestavad Maa kumerust) • Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograa...
keha Pöörlemine - punkt, mille ümber keha liigub, on keha sees, keha eri punkti sooritavad eri trajektoori, keha ei saa vaadelda punktmassina Pöördenurk - selle võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius [ƒ ; rad] Radiaan - kesknurk, mis toetub kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega [360° = 2π rad; 1 rad = 57°; ƒ = l / r] Pöörlemisperiood - ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring [T - s; T = t/n] Pöörlemissagedus - ajaühikus tehtavate täisringide arv [f - Hz; f = 1 / T] Joonkiirus - ühtlase ringliikumise teepikkuse ja aja jagatis [v = l / t] Nurkkiirus - võrdne ajaühikus sooritatava pöörde nurgaga [v = ω*r; oomega; ω = 2πf - pöörlemissagedus; ω = 2π/T] Kesktõmbekiirendus - ringjoonelisel liikumisel kiiruse suuna muutust iseloomustav kiirendus, alati suunatud ringi keskpunkti poole [a k = ω2 * r] Tsentripedaaljõud - kõveruskeskpunkti suunatud jõud
Mehaaniliseks tööks nimetatakse keha nihke ja seda põhjustanud jõu korrutist. A=Fs, ühik 1 J (dzaul) 1 J=1N*1m. Tõstes 102g 1m kõrgusele teeme umbes 1 J tööd. Kui keha ei liigu täpselt jõu suunas, tuleb jõud lahutada kaheks komponendiks (mõttelisteks osadeks). Tööd teeb liikumissuunaline komponent F1, järelikult A=F1s. Kuna F1 ei saa mõõtta, teeme asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud)....
Ringjooneline liikumine- Keha punktide liikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. Pöördliikumine- Trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees. Keha kõik punktid ei liigu mööda ühesuguseid kõverustrajektoore. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. Nurkkiirus Pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku jagatis. Periood T- Ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring või täisvõnge. Sagedus- Ajaühikus tehtavate täisringide arv. Kesktõmbekiirendus- Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kehal kiirendus, sest ta kiiruse suund muutub. Kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti. Jõu õlg- Jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõu õlg on alati jõu mõjusirgega risti. Jõumoment- Jõu ja jõu õla korrutis. Suurus, mis iseloomustab jõu võimet pöörata keha ümber selle telje. Tähis: M
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINA...
ja elastsusjõududega mõjutavate kehade kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv 6.peatükk Ringjooneline liikumine- liikumine mööda ringjoone kujulist trajektoori Pöördenurk- nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Tähis fii Nurkkiirus- pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku jagatis Ringliikumise periood- ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring Pöörlemissagedus- pöörete arv ajaühikus Kesktõmbekiirendus- keha kiirendus, mis on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, kiirusvektoriga risti Jõu õlg- jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest Jõu moment- suurus mingi telje suhtes, miks iseloomustab võimet pöörata keha ümber selle telje Impulsimoment- ehk punktmassi pöörlemishulk, impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutis Impulsimomendi jäävuse seadus- kui kehale mõjuvate väliste jõudude momentide
arvutada keha mingi punkti poolt sooritatud kaare pikkuse (l-meetrites) ja selle punktini l mõõdetud kõverusraadiuse (r-meetrites) suhtega. Valem: . Pöördenurga ühikuks r on võetud 1rad (loe radiaan). See on selline pöördenurk, millele vastava kaare pikkus on võrdne kõverusraadiusega (s.t. l=r) Kui teha üks täisring vastab sellele kaare pikkus 2r l=2·π·r, mis tähendab aga nurka 360°. Arvutades 2 rad Seega 1π rad=180°. r l Peale tavalise kiiruse ehk joonkiiruse (v= ) iseloomustatakse ringliikumist ka suurusega t nurkkiirus (ω-oomega)
mängimist. Slice Palli golfikepiga valesti tabama nii, et pall lendab vales suunas. Sprinkler Vihmuti, kastmissüsteemi osa. Stance Löögiasend. Substituted ball Asendatud pall. St. Andrews Royal and Ancient Golf Club Esimene säilinud reeglitega golfiklubi maailmas, mille järgi on tehtud tänapäevased golfireeglid. Stipulated round Täisring. Võistluste juhtkonna poolt määratud radade arv ja mängimise järjekord, millega võistlust peetakse. Swing Löögiks hoogu võtma. Teeing ground - Tii. On ala, millelt sooritatakse rajal esimene löök. Tavaliselt kasutatakse kolme tiid, mida tähistatakse erinevat värvi märkidega: valge, kollane, punane. Valgelt (white e. medal tee) tiilt löövad tugevama handicapiga mehed, kollastelt (yellow e.
avatav uks, saltot sooritav akrobaat ja Maa ümber oma kujuteldava telje. Nurka, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius, nimetatakse pöördenurgaks. Pöördenurga tähiseks on kreeka täht φ (fii). Kasutades selliselt defineeritud nurgaühikut, kehtib pöördenurga ja kaarepikkuse vahel lihtne seos: Ringliikumise perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Kella minutiosuti tiirlemisperiood on üks tund, Maa tiirlemisperiood ümber Päikese aga üks aasta. Perioodi mõõdetakse alati ajaühikutes ja SI-s on mõõtühikuks seega 1 sekund. Perioodi tähiseks valime käesolevas kursusesT. Kui tähistame tiirleva keha poolt aja t kestel sooritatud tiirude arvu tähega N, avaldub ühe tiiru sooritamise aeg ehk periood koguaja ja tiirude arvu jagatisena Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu
muudab kiiruse suunda. Ühtlase ringjoonelise liikumise tangentsiaal- (puutujasuunaline) kiirus: , kus r on raadius, T on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus dimensiooniga . tähistab nurkkiirust. Nurkkiirus on radiaanides mõõdetava pöördenurga suurenemise kiirus. Ühik: radiaani sekundis. Radiaan on nurk, millele vastav ringi kaare pikkus on võrdne raadiusega. Seega, täisring 360 kraadi vastab 2 radiaanile (1 rad=57.3 kraadi) ja üks tiir sekundis tähendab nurkkiirust 2 radiaani sekundis. Radiaan on dimensioonitu suurus. Nurk, millele vastab raadiuse pikkusega võrdne kaar. Punkti kiirus Kiiruseks antud hetkel nimetatakse punkti siirdevektori ja ajavahemikku, mille kestel see siire toimus, suhete piirväärtust, kui see ajavahemik läheneb nullile. Punkti kiirus võrdub punkti kohavektori tuletisega aja järgi.
______________________________________ 30.Sõnasta mõisted: joonkiirus, nurkkiirus, radiaan, periood, sagedus Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel nimetatakse teepikkuse (läbitud joone pikkuse) ning aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks. Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. Radiaan (tähis rad) on SI-süsteemi tasanurga mõõtmise ühik Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. 31.Mis on kesktõmbekiirendus ja kesktõmbejõud? Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus mis on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole ja on seega kiirusvektoriga risti. Trajektoori kõveruskeskpunkti suunatud jõudu, mis põhjustab ringliikumist, nimetatakse kesktõmbejõuks 32.Kuidas mõista ringliikumise kiirendust juhul kui kiiruse arvuline väärtus ei muutu?
Vertikaalnurk on mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk v= -90° kuni +90° Elektrontahhüm ei mõõda horisontaalnurka vaid mõõdab horisontallsuunalugemeid. Nurk arvutatakse. Horisontaalnurk = Edasivaate horisont. suunalugem - tagasivaate horisont. suunalugem(EV- TV) Mõõtühikud 1) Radiaansüsteem 1 rad= 180°/pii *3600= 206265" 2) Kuuekümnendsüsteem 3) Sajandsüstem (goonid) 1g=0,9°, täisnurk =100g, täisring 400g Kaart ja plaan Kaardil on sees moonutused, plaanil neid ei ole. Kaart - maapinna kujutis moonutustega Plaan - maapinna tasaplaaniline kujutis ilma moonutusteta. Situatsiooniplaan - kujutatakse maastikuobjekte ehk kontuure. Topograafiline - koos reljeefiga Koordinaatsüsteemid (geodeetilised-, tasapinnalised-, polaarkoordinaadid) 1. Geodeetilised koordinaadid (geograafilised) Mõõdistatakse meridiaane ja paralleele
kasutame mõõtühikuna radiaani, siis kehtib valem: r Nurkkiirus pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhe; tähis oomega, = valem: t Joonkiirus kiirus, millega punkt liigub ringjoonel v = r 2 T= Ringliikumise periood aeg , millega läbitakse täisring. Tähis T, valem: 1 f = või f = Sagedus täisringide arv ajaühikus. Tähis ja ühik: f- 1Hz, valem: T 2 Kiirendus ringliikumisel Ringjoonelisel liikumisel muutub pidevalt kiiruse suund st. et ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine.
kasutame mõõtühikuna radiaani, siis kehtib valem: r Nurkkiirus – pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhe; tähis oomega, valem: t Joonkiirus – kiirus, millega punkt liigub ringjoonel v r 2 Ringliikumise periood – aeg , millega läbitakse täisring. Tähis T, valem: T 1 Sagedus – täisringide arv ajaühikus. Tähis ja ühik: f- 1Hz, valem: f või f T 2 Kiirendus ringliikumisel Ringjoonelisel liikumisel muutub pidevalt kiiruse suund st
Kui l kasutame mõõtühikuna radiaani, siis kehtib valem: r Nurkkiirus pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhe; tähis oomega, valem: t Joonkiirus kiirus, millega punkt liigub ringjoonel v r 2 Ringliikumise periood aeg , millega läbitakse täisring. Tähis T, valem: T 1 Sagedus täisringide arv ajaühikus. Tähis ja ühik: f- 1Hz, valem: f või f T 2 Kiirendus ringliikumisel Ringjoonelisel liikumisel muutub pidevalt kiiruse suund st. et ringjooneline liikumine on alati
Suunatud ringjoone keskpunkti poole. o Pöördliikumise liikumisvõrrand (+ valem) Pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. ϕ=ϕ0 +ωt o Tiirlemisperiood ja sagedus (+ valemid ja mõõtühikud) Periood - nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. T =t /N (1s) sagedus- nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. f =N /t (1HZ = 1s) 7) Pöördliikumise dünaamika o Jõumoment, selle suund (+ valem, mõõtühik ja joonis) Jõumoment on jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu F ja jõu rakenduspunkti raadiusvektori r vektorkorrutis. M=rxF. Ühik 1Nm.Suunatud trajektoori kõveruskeskpunkti poole o Pöördliikumise Newtoni 3 seadust (+ valemid)
raadius Pöördenurk radiaanides on kaare pikkuse ja raadiuse jagatis l = r = 180° 1 radiaan on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 2 = 360° Nurkkiirus ajaühikus läbitud pöördenurk (tähis ) Ühik rad/s e 1/s v Valem = = t r v a = t Kiirenduse vektor on suunatud ringi keskpunkti. v2 a= r Kesktõmbekiirendus, risti kiirusega Periood ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring · tähis T · ajaühik s t · T= N Sagedus ajaühikus tekkivate täisringide aeg · tähis f · põhiühik 1/s = Hz N f= t 1 · T= f 1 f= T 2 r v=2 rf = T 6. Inertsus ja mass. Jõud
ega liiga madal vaid täpselt paras vedela vee olemasoluks. Maal on aga vett tohutul hulgal, seda eeskätt atmosfääri ja ookeanide omaduse tõttu hoida soojust. Eks oma osa etenda selles nii planeedi magnetvälja kaitsev toime kui ka vulkanismi ja teiste soojusallikate osatähtsus. Kui neid tegureid poleks, oleks Maa jäine koht hulga külmunud veega ja seega poleks elu Maal võimalik. Maa liigub ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil ja üks täisring võtab aega ühe aasta. Üks ööpäev on aga ajavahemik, mis kulub Maal ühe sellise täispöörde tegemiseks, et päike alustaks meridiaanilt ( kujuteldavalt joonelt, mis ühendab üle taeva põhja-ja lõunasuunda) ning jõuaks tagasi meridiaanile, kusjuures meie ajasüsteem jagab selle ajavahemiku 24 tunniks. Kuna Maa pöörlemistelg ekliptika ( Päikese näiva aastase liikumise suurringjoon taevaskeral) suhtes on 23,4 kraadi kaldu, siis vahelduvad Maal ka aastaajad. Maakera
läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. v=l v joonkiirus 1m/s t l kaare pikkus 1m t aeg 1s Nurkkiirus näitab kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus. = - nurkkiirus 1rad/s t - pöördenurk 1rad t aeg 1s Periood aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisring. T = t = 2 T periood 1s n t aeg 1s n ringjoonel liikuva keha poolt läbitud täisringide arv Kesktõmbekiirendusks nimetatakse ringliikumise kiirenduseks. Suunatud keskpunkti, kiirusvektoriga risti. ak = v2/ r NURKKIIRUS Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ringjoonelist liikumist. Nurkkiirust mõõdetakse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud aja suhtega.
poolkera on täielikult või osaliselt Maa poole pöördunud. Kuu tüüpilisi nähtavaid vorme nimetatakse Kuu faasideks (Joonis 9). Noorkuu ehk Kuu loomise ajal pole Kuud kogu ööpäeva jooksul näha. Seejärel imub ta nähtavale kitsa, pidevalt kasvava sirbina. Esimeses veerandis on Kuu nähtav õhtul poolringina , mis kumerdub paremale (vaatleja suhtes, kelle seniit paikneb Kuust põhja pool). Täiskuu ajal on Kuu täisring ja vaadeldav kogu öö (näiv heledus kuni 12,5 tähesuurust). Pärast täiskuud hakkab kuuketta nähtav osa kahenema. Viimases veerandis on Kuu jälle poolring, kuid ta kumerus on vastupidine esimesele veerandile ja ta on nähtav hommikul. Esimeses ja viimases veerandis on nõrgalt näha ka Päikesest valgustamata kuuketta osa. Faasid korduvad iga sünoodilise kuu järel, see on ka Kuu ööpäeva tegelik pikkus, peale ümber Maa tiirlemise pöörleb Kuu ümber oma telje. Et
mitte kraadides, vaid radiaanides. Üks radiaan (lüh rad) on selline kesknurk, mis toetub kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega. Ühele täisringile vastab pöördenurk 2πrad, seega 1 rad = 360º/2π ≈ 57º. Kui keha sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed pöördenurgad, on tegemist ühtlase ringliikumisega. Periood ja sagedus • Ringliikumise perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. • Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. Sageduse tähiseks on f (ld frequçns 'sagedane, korduv'). Sageduse leidmiseks tuleb ringide arv N jagada ajaühikute arvuga ehk ajaga t:f=Nt Kokkuvõte • Ringjooneline liikumine- Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. • Pöördenurk- Nurka, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja
harjutusväljakule üles rivistada nii, et nad moodustavad sõna ,,ema"." Philip Wylie · ,,Ema on rahva kõige väärtuslikum omand, nii väärtuslik, et ühiskond edendab oma ülimat heaolu, kui ta kaitseb ema tema ülesannetes." Ellen Key · ,,Kõik, mis sünnitab, on naissoost. Kui mehed hakkavad mõistma universumis valitsevaid suhteid, mida naised on alati teadnud, hakkab maailma muutuma." Lorraine Canoe · ,,Naine on täisring, temas on võime luua, toita ja muuta." Diane Mariechild · ,,Ema on ajaloo suurim moraalne jõud, Tema armastus suunab lapsepõlve, tema õrn valitsus hoiab nooruse puhta ja auväärsena ning küps iga leab, et tema mõjuvõim juhib ja kujundab iseloomu kuni lõpuni." The Times · ,,Öeldakse, et mees on tugev, valitseb maad ja merd... Kuid jõud, millel võimsam on vägi mehe troonist on jätnud ilma sest hälli kiigutav käsi valitseb tervet maailma
Taevas paistab Kuu helendava ketta või sirbina olenevalt sellest, kas Kuu valgustatud poolkera on täielikult või osaliselt Maa poole pöördunud. Kuu tüüpilisi nähtavaid vorme nimetatakse Kuu faasideks. Noorkuu ehk Kuu loomise ajal pole Kuud kogu ööpäeva jooksul näha. Seejärel ilmub ta nähtavale kitsa, pidevalt kasvava sirbina. Esimeses veerandis on Kuu nähtav õhtul poolringina, mis kumerdub paremale (vaatleja suhtes, kelle seniit paikneb Kuust põhja pool). Täiskuu ajal on Kuu täisring ja vaadeldav kogu öö (näiv heledus kuni 12,5 tähesuurust). Pärast täiskuud hakkab kuuketta nähtav osa kahanema. Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahemik aina pikeneb. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Viimases veerandis on Kuu jälle poolring,kuid ta kumerus on vastupidine esimesele veerandile ja ta on nähtav hommikul. Esimeses ja viimases veerandis on nõrgalt näha ka Päikesest valgustamata kuukettaosa. Seda nimetatake tuhkvalguseks ja selle põhjuseks on Maalt Kuule peegeldunud valgus
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
2 d d 1 S 1 d dV d – koostamispindade nimiläbimõõt, dV – rummu välisläbimõõt, dS – võlli siseläbimõõt (kui võlli ristlõikeks on täisring, siis dS = 0). E – elastsusmoodul, - Poissoni tegur. Indeks 1 tähistab võlli, 2 – rummu. Arvestades liitepindade mikrokonaruste muljumist liite koostamisel, suurendatakse arvutuslikku pingu u võrra, kus u 5,5 Ra1 Ra 2 . Ra1 ja Ra2 on liitepindade pinnakaredus. Kui võll ja rumm on valmistatud erinevatest materjalidest, tuleb silmas pidada ka võimalikku erinevat deformatsiooni temperatuuri muutmisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
