KT vastused 1. Euroopa komisjon tegutseb? Brüsselis 2. Loetle 2 Eesti Vabariigi probleemi Eurole üleminemisel Vaaluuta Seadusandluse ühtlustamine 3. Euroopa Liit sündis 1975 4. Millised 2 riiki ei ole EFTA liikmed? Luxemburg ja Taani 5. Loetle 2 Rahvusvahelise Organisatsiooni tüüpi tegevusalade järgi Universaalne Spetsiifiline 6. Loetle rahvusvahelise organisatsiooni põhistruktuuri Plenaarsed Piiratud Täidesaatvad Kohtu ja vahekohtu 7. Kes on järgmised isikud? J. Monnet- Prantsusmaa tippametnik U.E. Jensen- Nato ja EL toetaja A.Briand- Prantsusmaa tegevpoliitik, välisminister 8. Mõisted: WEU- Lääne- Euroopa Liit Tühja tooli kriis- CAP- Ühtne põllumajandus poliitika Turbulentsi tsoon- Euroopa Integratsiooni on hakatud pidama kontrollimatuks protsessiks BCSC- 9. Loetle 2 suure panusega Eesti poliitikut Euroopa Integratsioonis 10. Loetle 3 Balti koostöö organit Balti Assamblee Balti Ministrite Nõuko...
.......................................................................................lk 9-10 5. Psühholoogia mõisted..........................................................................................lk 11 5.1 Tunnetusprotsessid..............................................................................................lk 11 5.2 Motivatsiooniprotsessid.......................................................................................lk 11-12 5.3 Täidesaatvad protsessid.......................................................................................lk12 6. Kasutatud kirjandus.............................................................................................lk 13 7. Lisad.................................................................................................................. ..lk 14
Gambia rahvaarv on ca 1,7 miljonit, riigi pindala on 11 000 km 2 . 17. sajandi lõpul ja kogu 18. sajandi jooksul võitlesid Suurbritannia ja Prantsusmaa poliitilise ja majandusliku ülemvõimu saavutamise nimel Gambias. Praegused piirid pandi kokku peale Suurbritannia-Prantsusmaa vahelist kokkulepet. Aastal 1888 sai Gambiast eraldiseisev Suurbritannia koloonia, 1889. aastal aga kuninglik koloonia. 1901. aastal sai Gambia oma täidesaatvad ja seadusandlikud nõukogud ning liikus järk-järgult suurema iseseisvuse suunas. Pärast Teist maailmasõda kiirenes konstitutsioonilise reformi käik. Sellele järgnesid üldvalimised 1962. aastal, valitsus astus ametisse 1963. aastal. Gambia saavutas iseseisvuse 18. veebruaril 1965. aastal, riigikorraks sai konstitutsiooniline monarhia Riikide Ühenduse koosseisus. 24.aprillil 1970. aastal toimus Gambias referendum, millega Gambia muutus vabariigiks. Kuni 1994. aastal toimunud
diplomaatilised esindused. · Elanikkond elab sellel maa-alal ja allub seadustele. · Suveräänne (täielik sisemine ja väline iseseisvus) riigivõim - sõltumatu võimu teostamine. Võim kehtestab õiguskorra riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena. Riigi ainuõigus: · Kehtestada seadusi · Koguda makse · Rakendada sundi Riigi institutsioonid on avalikud vastutavad otsuste eest: · seadusandlikud institutsioonid · täidesaatvad institutsioonid · kohus · keskpank · järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed (ombudsmanid) Riigiasutustele iseloomulikud tunnused: · kindel sisemine struktuur ja hierarhia · moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks · rahastatakse riigieelarvest · töötajaskond palgalised riigiametnikud (avalikud teenistujad) Ülesanne · Õ lk 32 (uus õpik) · Õ lk 37-39 (vana õpik)
tasakaalustaja rolli. Kolmandaks kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalsne ja kohalik valitsemine: erinevad struktuurmudelid: 1) Unitaarriik- lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid jne.) Jaguneb vaid haldusterritorjaalseteks üksusteks. 2) Föderatsioon- liitriik, mille osadel on mõningaid iseseisva riigi tunnused. Tervikuna ja osariikidel on oma seadusandlikud, täidesaatvad ja õigustmõistvad organid ning oma põhiseadus. 3) Konföderatsioon- kindlate eesmärkide huvides kstvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Keskorganid moodustatakse sellesse kuuluvate riikide esindajad. Kahe- või kolmetasandiline haldussüsteem: 1) Tsentraliseeritud keskvalitsusest sõltuv administratiivstruktuur. 2) Detsentraliseeritud autonoomne kohalik võim. Kohaliku omavalitsust mõistetakse tänapäeval mingi maa-ala või
Nt. Looduse tajumine. 2. Emotsionaalsed protsessid emotsionaalne reageering tunnetusele. Nt. Eelmises näites välja toodud looduse tajumine tekitab inimestes üldjuhul head emotsiooni (rahulolu). 3. Täidesaatvad protsessid teadlikud ja tahtlikud tegevused. Nt. Õppimine, planeerimine, probleemide lahendamine jne. 1.5 Kuidas tehakse 1. Hüpoteesi püstitamine PA lk 19 psühholoogilist teadusuuringut? Väide/teooria, mida saab tulemuste kirjelda etappide kaupa. põhjal kas kinnitada või ümber lükata.
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: ühiskonna juhtimine ja koordineerimine. Avalik sktor e Riik, tunnused: territoorium, elanikkond, suveräänne riigivõim. Riigi ainuõigus: kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. Riigi institutsioonid: seadusandlikud instit., täidesaatvad inst., kohus, keskpank, järelvalveinst.- riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed. Riigiasutustele iseloom. Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus t...
loomine oli sakslaste jaoks ajalooline murrang, mis avas uues võimalused majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks. 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm 1. Saksamaa Keisriks. Riigikord Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat. Päritava võimuga keisri volitused ulatusid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu väljakuulutamiseni. Keisri Kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament, mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast. Parlamendi võimupiirid olid suhteliselt tagasihoidlikud. Kõik olulisemad poliitilised jõud
18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm I Saksamaa Keisriks.4 4 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 30.05.13 5.RIIGIKORD Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat. Päritava võimuga keisri volitused ulatusid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu väljakuulutamiseni. Keisri Kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament, mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast. Parlamendi võimupiirid olid suhteliselt tagasihoidlikud
see stimuleerib ka pankrease talitlust, natuke nõrgemini siiski kui maonäärmete talitlust. Maofaas Makku jõudnud toit venitab maoseinu ja toidu koostises olevad valgud, mis võivad osaliselt lõhustatud olla peptiidid või üksikuteks aminohapeteks lõhustatud, need stimuleerivad üheltpoolt gastriini vabanemist ja gastriin stimuleerib pankreast ja teiseltpoolt mao venitust , vallandab mao ja pankrease vahelisi reflekse. Täidesaatvad kiud pankrease näärmetele. Tema osatähtus kõige tagasihoidlikum 10%. Soolefaas Olulisim faas. Käivitajateks on peensoolde jõudnud või seal juba järk-järgult tekkinud lõhustamise käigus aminohapped, lõpuni lõhustatud happed, peptiidid valgud, mis ei ole veel ühe aminohappeni väljalõhustatud tr-ni, rasvhapped ja monoglütseriidid glütserool. Ka soolde jõudnud HCl ja sapp. Need toidu hüdrolüsaadid aminohapped,
konstitutsiooni, asaambleeta, kohtusüsteemita ja isegi ilma parteideta, kuid nad ei saa ellujääda ilma täidesaatvata osata, et formuleerida valitsuse poliitikat ja tagada selle teostatavus. Selline on potentsiaalne täidesaatev võim, mille puhul poliitiline areng kontrollib või piirab neid, kas siis jõuga või sundides neid opereerima konstitutsioonilises raamistikus või tehes arvestatavaks populaarse assambleele või demokraatlikele valijatele. Poliitilised täidesaatvad ja arvestatavad esinduslikud jõud on kindlasti poliitika palged millega rahvas on harjunud. Seda sellepärast, et täidesaatvus on poliitilise juhtivuse alus. See roll on suuresti tõusnud kasvava riigi vastutusega, nii koduses kui ka rahvusvahelises valduses ja meedia kalduvuses portreteerida poliitikat persoonidena. Sellegi poolest täidesaatvale võimule keskendunud lootused ja ootused võivad olla alasaavutatud. Mitmete
akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. MÄÄRUSED Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab. c)President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül d)Igakord kui valitakse uuus president, siis vahetub ka valitsus. e)Presidenti piiravad seadused, kui t...
Saksa keisririik kuulutati välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu Prantsusmaal, Versailles' lossis. Rahvusriigi loomine võimaldas Saksamaal majanduslikult, kultuuriliselt ja ka poliitiliselt areneda. Saksamaa oli sel ajal lausa Euroopa arengukeskus. Saksa Keisririigi koosseiseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki; 6 suurhertsogkonda; 12 hertsogkonda; 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Samuti säilisid seadusandlikud ja täidesaatvad võimuorganid ninga ka võimul olevad dünastiad. Keisri kõrval tegutses ka tagasihoidlike piiridega parlament, kus olid kõik olulisemad poliitilised jõud esindatud parteide kaudu. Keisri kõrval oli tähtuselt teine mees riigikantsler, kelleks sai Otto von Bismarck. Tal oli Wilhelm I täielik toetus ning seetõttu olid tal suhteliselt vabad käed asjade otsustamisel. Teda on nimetatud ka ,,raudseks kantsleriks". Aastal 1888 suri keiser Willhelm I
Kinnisasi-maapinna piiritletud osa (maatükk). Omand- isiku täielik õiguslik võima asja üle. Igaüks võib olla omanikuks(eraõiguslik isik, avalik-õiguslik isik). Korteriomand- omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa reaalosa juurde kuuluvast tervikust. Valdus-tegelik võim asja üle. Kinnisomand- omand kinnisasja suhtes. Ruumiline ulatus. Ei ulatu maavaradele. Kinnisomand-kinnisasja kasutamisega kaasnevad õigused ja kohustused, eelkõige omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigus...
Kui kõne formeerub vastusena teisele kõnele, siis erutus kõigepealt jõuabki vernike alasse oimusagaras, kus toimub kõnest aru saamine. Broca keskuses formeerub vastuse neutraalne mudel närvirakkudes just kui siis kujuneb juba vastus. Mudel edastatakse kõrval olevasse sekundaarsesse motoosesse alasse. Närviimpulsid lähevad keele alusele närvile, suulae lihastele ja ka häälepaeltele. Need on juba täidesaatvad närviimpulsid, nende abil tekitatakse heli ja õeldakse vastavad sõnad välja. 2. kõne formeerub vastusena kirja sõnana. Silma võrkkest võtab ... mõõda ... liigub erutus kuklasagarasse nägemiskeskusesse. Kolme piirkonna ühise talitlusena ... Sellest nägemiskeskusest läheb erutus edasi nurkkääru. Sellest kaarkibu abil läheb Broca keskusesse kus formeerub vastuse neutraalne mudel. Broca keskuses informatsioon edastatakse
Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris Plenaarsed juhtimisorganid, piiratud riikidevahelise ,,föderaalse sideme" idee, erinevaid nägemusi Liikmestaatuse ulatuse järgi: glomaalsed (maailmaoragnisatsionid) ja liikmeskonnaga juhtorganid, täidesaatvad 1929 esitasid veel mitmed Euroopa riigimehed regionaalsed organid, kohtu- ja vahekohtu organid Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. Vahetult enne II
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaarteaduskond Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Koostajad:................................ ARENGUFOND Analüüs Juhendaja: ................. Tallinn 2006 Eesti Arengufond on plaanitud avalik-õigusliku ettevõttena, mille idee võeti Soomest, kus käivitus edukalt samasugune SITRA projekt aastal 1967. Soomlaste arengufondi tegevuse põhimõte on tippteadmiste rakendamine ühiskonna arenguks. Majandus-ja kommunikatsiooni minister loodab, et peagi jõuab arengufondi seaduse eelnõu ka riigikogusse. Eesti Arengufond peab töötama katalüsaatorina, eraldades raha innovatiivsetele projektidele, m...
võimu kandjaks oli rahvas. Seega järgis ka põhiseadus Rousseau' rahva suveräniteedi põhimõtet. Riigivõim jaotati Montesquieu'le tuginedes seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Kuid samas jäi nende võimude omavaheline suhe tasakaalustamata. Ühekojaline 100-liikmeline Riigikogu, mis oleks pidanud kandma üksnes seadusandlikku võimu, sai täieliku kontrolli ka täidesaatva ja kohtuvõimu üle. Valitsusel tegelikult iseseisvad täidesaatvad volitused puudusid, mistõttu see allus vahetult Riigikogule. b) Majandus: Peamiseks eesmärgiks sai iganenud mõisamajanduse kaotamine. Asutava Kogu seaduste alusel viidi läbi põhjalik Maareform,(1920) mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati välja kõigile asendustaludena. Loodi 56000 uut talu ja rajati sadu külasid. Kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel. Taastati majanduslikud sidemed
- IQ treenimine - Haridusprogrammid ei ole andnud muljetavadavat tulemust; lihtsalt harjutamine tüüpiliste IQ testi ülesannetega ei üldistu muudele valdkondadele - Töömälu, tähelepanu jt täidesaatvate funktsioonide treenimine võib olla mõjuv ja võib olla üldistub teistele valdkondadele - Intelligentsus ja kognitiivsed protsessid - Tunnetusprotsesside kiirus - Vaatlusaeg - Aju efektivuse hüpotees - Reaktsiooniaeg - Juhtfunktsioonid ehk täidesaatvad funktsioonid - Töömälu - Pidurduskontroll - Ümberlülitumine - Klassikud intelligentsuse ja taju seosest - Galton – intelligentsematel inimestel on paremini arenenud taju jms lihtsalt kognitiivsed funktsioonid - Binet – intelligentsus puudutab eelkõige keerulisemad kognitiivseid protsesse nagu mõtlemine, järeldamine jne - Aju efektiivsus - Neurofüsioloogilised uurimised on toredad sest ei sõltu keelest, kultuurist, vastaja suvast eha teadmistest
keelav · MNL 6. Rahvusvahelised reziimid: riigid sõlmivad lepingu, milles nad kohustuvad täitma mingit kohustust, tekki 19 saj. Eesmärk rahvusvaheliste jõgede ühine navigeerimine (ühine kasutamine, laevatamine). Rahvusvaheliste organisatsioonide struktuurid: 1. Plenaarsed juhtimisorganid: kõik on esindatud, kõik kohal (ÜRO peaassamplee). 2. Piiratud liikmeskonnaga juhtorganid: peab olema teatud arv liikmeid (ÜRO alaline 10+5). 3. Täidesaatvad organid e. sekretariaadid: kindel peakontor. 4. Kohtu- ja vahekohtu organid: pika traditsiooniga, loodi 1899 Haagi rahvusvaheline kohus. Ideoloogia idee: Logos-idee, teadus. Ideoloogia-idee kogum, süsteem. 3 põhiideoloogiat: liberalism, konservatism, sotsialism. 1. Liberalism-J. Locke (1632-1704) vabameelsus. Ideoloogia-kõik inimesed on sünnipäraselt vabad ja võrdsed. Võimud peavad olema lahutatud (ei tohi olla segunenud). Montesamen tõi kolmanda võimu-kohtu
abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon, maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid saab liigitada mitmeti, kuid kõige levinum on liigitus lahususe alusel: seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuvõim. Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ning viivad ellu ikkagi inimesed. Riik on juriidiline isik. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised ( nt president) või kollegiaalsed ( nt parlament, valitsus). Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks organiks on rahva esindusorgan parlament
Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) - aju ei ole optimeeritud verb info säilitamiseks, selleks kasutame kultuurilisi vahendeid (käitumisnormid, vanasõnad...) - Sõna kui käitumise reguleerija: a) assotsiatiivne tee- sõna kutsub esile reaktsiooni b) sõna ratsionaalse arutelu osana - Eneseregulatsioon nõuab reeglipärast mõtlemist ehk Kahnemani "süsteem 2". Paremad täidesaatvad funkt (tähelepanu jne) eeldused paremaks enese kontr Metaregulatsioon- osa enesereg kulub kulub nt muretsemisele oma muretsemise pärast- mõttetu. Emots reg võib muutuda automaatseks ehk vallandab süsteem1 Isiksuseomadused- kausaalne heterogeensus, impl ja eksplit. Isiksusom indikaatoreid seob semantiline sarnasus. Konsistentsus ja sarnane kausaalsus 2. ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA METODOLOOGIA Kirjandus K: Hofstee, W. K. B. (2002)
kätte vangi ning Prantsusmaa alistus. (Tannberg 2, T 2003) 3.7 Saksa keisririik Saksa keisririik kuulutati välja veele enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu 1871. aasta algus Prantsusmaal Versailles' lossis. Keisrik sai Preisi kuningas Wilhelm I. Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningariiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Mõjukaim riik keisririigil oli Preisimaa, mis moodustas üle 50% kogu Saksamaa territooriumist, Saksa keisriks oli Preisi kuningas ning ka enamik riigiametnikke pärines Preisimaalt. Keisri kõrval oli riigis tähtsuselt teine mees rigikantsler. Selle ametikoha sai endale Bismarck, kellel oli keiser Wilhelm I täielik toetus, mis kindlustas talle suure tegevusvabaduse. 1888. aastal suri keiser Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Ref...
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
Emotsioonid ja motivatsioon Emotsioon on subjektiivne reageerib sise-või välisärritajele. Emotsioonid tekivad siis kui olukord on oluline. Toob kaasa muutusi füsioloogias, subjektiivses kogemuses, käitumises. Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis paneb inimese tegutsema. 7 Psüühika arengust Arengu tingimused bioloogilised olulised on meeleorganid, millega väliskeskkonnast infot saada. Närvisüsteem, täidesaatvad organid võimaldavad tegutseda. Keskkondlikud tegurid füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond- inimsuhted, sh kultuuriline Kuidas täpselt keskkonnast toimuvad muutused mõjutavad psüühikat? Pärilike ja keskkondlike tegurite koostoime. Aju orgaaniline küpsemine Morfogeneesi määravad ära geenid. Aju seesmised osad küpsevad varem, määravad füüsilised funktsioonid nt.hingamine, annavad alused elementaarseteks alustaladeks. Motivatsioon ja emotsioonid.
mõju, annab neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ning hädad. 23. Otsustusinstitutsioonid Parlament kui seadusandlik organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused. Valitsus ja temale alluvad mitmesugused valitsusasutused (ministeeriumid jt) kui täidesaatvad organid peavad hoolitsema seadustega kindlaks määratud jooksva majanduspoliitika korraldamise eest (seda nim mõnikord ka rutiin- ehk kogemuspoliitikaks). Keskemissioonipank peab kindlustama rahvamajanduse varustamise maksevahenditega ja on vastutav kogu rahasüsteemi stabiilsuse eest riigis. Keskpank on üldjuhul valitsusest sõltumatu nii juriidiliselt kui kui faktiliselt.
nimetada ametnikke, koostada linna eelarve, täita volikogu otsuseid. Talle kuulub linnaomavalitsuse võimustruktuuris väga tugev positsioon. 3) komisjonisüsteem- elanikkond valib 2-4 a-ks 3-7-liikmelise komisjoni, mille liikmed täidavad samaaegselt linnavolikogu ja täidesaatva aparaadi funktsioone. - Town'ides ja township'ides otsustatakse kohaliku halduse küsimusi kogukondade elanike koosolekutel. Nendel koosolekutel valitakse täidesaatvad komisjonid (3-5 in-t) ja mõned ametiisikud (laekurid, konstaablid), kes teevad town'is täidesaatvat tööd. - Eriringkondi juhivad kas valitud komisjonid või eriringkonna asutajate organite poolt määratud ametiisikud. - USA-s on ühe või teise partei kandidaatide esmase valiku meetodiks kohalikud eelvalimised (primaries), paljudes KOV-des valimisi erakonna-välisel alusel: kõik kandidaadid
Organisatsioonikäitumine (kevad 2018) Eksami kordamisküsimused TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid nimetas Newstrom? (6) Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, liikmete poolt heaks kiidetud, peegeldab tippjuhtkonda, võib olla erineva tugevusega. 2) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1 Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2 Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3 Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väär...
Ja siis jäävad kepiksed tööle ja nad.. areneda. Maitsetunne asub temporaalsagar. Seal lateraalvaos ongi see. Selle vaopõhjas on see, mis Neuropsühholoogia uurib, kuidas ajukahjustusega inimene hakkama saab jne: (vt slaid) analüüsib maitsetundlikkust. Ja frontaalsagaras on...o5 min. Tähelepanu ja täidesaatvad funktiskoonid (ehk planeerimine), kõne, ruumitaju ja Epifüüs on käbinääre, mis pidurdab pubertdeeiarengut, et see ligia vara poleks ja 2) orienteerumine, sensoorne pool ja...(15) kontrollib ööpeävarütmi. Pärilikkus, keskkond, prenataalne aeg on üliolulised tegurid! Oleks hea, kui ema oleks kodus Käed ei liigu, pöörata raske, kõnnib aeglaselt – ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustuse
psüühilised omadused PSÜÜHILISED PROTSESSID: Psüühilised protsessid – teatud ajuprotsesside toel toimuv vaimne tegevus maailma objektide, sündmuste ja korrapära kajastamine subjekti poolt Tunnetusprotsessid (kognitiivsed) – aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mälu protsessid, mõtlemine Emotsionaalsed protsessid (afektiivsed) – avalduvad tundeelamuslikes reageeringutes Täidesaatvad protsessid (eksekutiivsed) – käivitavad ja suunavad toiminguid Kui konkreetset isikut iseloomustab psüühiliste protsesside, nende tagajärgede ning seisundite teatud tüüpiline kvaliteet, laad, suunitlus, mis on ajas püsivad, saame rääkida selle isiku psüühilistest omadustest (isiku vaimu- ja hingeelu ning meelelaadi tüüpilised erijooned) isiksuse suundus (tõekspidamised, valdavad vajadused, huvid, väärtussüsteem, ideaalid) 1
Kui Riigikogu hiljem siiski kokku tuleb, peab seadlus sealt läbi minema, et kehtima jääda. Tavaline presidentaalse demokraatia puhul. Seadlused kannavad ka Riigikogu esimehe ja peaministri allkirju (kontrasignatuur). MÄÄRUSED valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad § 87, § 94. Funktsionaalselt on legislatiivaktid ja formaalselt on haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Samas kui täidesaatvad organid loovad materiaalset õigust, pole võimude lahusust. Siit tuleneb täidesaatva võimu osa tuntav kasv (haldusriik). Seega peab määrusandluse jaoks kehtima kindel volitus. Ühiskonna juhtimine peab ideaalis toimuma peamiselt seadustega. Parlamendi töö peab olema avalik, sõnavabadusega, immuniteediga ja ilma imperatiivse mandaadita. Selle jaoks peab vahet tegema riigi ja ühiskonna vahel. Kui ühiskond hakkab liialt sekkuma, satub ideaal ohtu. Tihti
akorralisi dekreete.See on juhtudel kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud Hädadekreete. See on juhtudel kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt.. 4.2.3 MÄÄRUSED Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määrused legislatiivaktid. Formaalselt on määrused haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis
Volikogu pädevuse määrab PS §160 kohaselt seadus milleks on Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Kohaliku omavalitsuse kätte on käesolevaks ajaks koondunud avaliku teenuse osutamine selle põhilises osas. Volikogu pädevus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on esitatud konkreetse loetelu näol ainupädevusena, mille delegeerimine kolmandatele isikutele, institutsioonidele või ametitele ei ole lubatud. 51.Kohalike omavalitsuste täidesaatvad organid ja nende pädevus. Nendeks on linnavalitsused ja vallavalitsused linnpea või vallavanema juhtimisel. On sellistena määratletud "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses", valitakse ja moodustatakse volikogude poolt.. Pädevuse määrab seadus.Linna- või vallavalitsuse volitused piirnevad volikogu otsuste ettevalmistuse ja volikogu otsuste täitmisega, riigi poolt seadusega või lepingulisel alusel kohustuslikuks tehtu elluviimise ja küsimustega, mis ei kuulu ühegi
Tunnidiurees 50100ml. 1 Närvisüsteemi füsioloogia Refleksikaar tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. Aferentsed ehk Eferentsed ehk Retseptor sensoorsed ehk Keskus täidesaatvad Elund Ärritus tundenärvikiud närvikiud R K E R motoorsed sekretoorsed
Na-le järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Ööpäevase uriini hulk- 1,5 liitrit. Tunnidiurees- 50-100ml. Närvisüsteemi füsioloogia Refleksikaar- tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. Aferentsed ehk Eferentsed ehk Retseptor sensoorsed ehk Keskus täidesaatvad Elund Ärritus tundenärvikiud närvikiud R R K E - motoorsed - sekretoorsed Refleksiaeg - on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse /s.o. aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni. Selle aja moodustavad: Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg
ja 2. astme kohtunikele võib kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Riigikohtu üldkogu ja Presidendi nõusolekul. Riigikohtunikule võib ametiajal kriminaalsüüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine isikuvabadus on printsiibis piiramatu ning riigivõimu sekkumine isiku ellu on põhimõtteliselt piiratud; isiku juriidiline vabadus tuleneb formaalsest seadusest. Nendega on seotud ka täidesaatvad ja justiitsorganid, kuid legislatiivorganile on nad siduvad niivõrd, kuivõrd on tegemist objektiivse õigusega. a) riigieelseteks ja riigi poolt annetatud põhiõigusteks b) inimõigusteks ja kodanikuõigusteks c) põhiseaduslikeks põhiõigusteks ja seadusest tulenevateks põhiõigusteks Subjektiivset õigustena kujutavad põhiõigused endast konstitutsioonilisi üksikindiviidi kui inimese ja kodaniku fundamentaalõigusi
Olukord meenutas 1918. aasta veebruari - nüüd taganesid sakslased ja venelased tungisid peale - aga seekord jäi iseseisvuse taastamise uksepilu liiga kitsaks. 20. septembri õhtul langetasid eesti sõdurid Toompea Pika Hermanni tornis Saksa haakristilipu ja heiskasid asemele Eesti sinimustvalge rahvuslipu. Kui Punaarmee 22. septembril Tallinna tungis, kerkis Pika Hermanni tippu punalipp. Tiefi valitsuse liikmed lahkusid 21. septembril Tallinnast, et minna Eestist ära ja jätkata välismaal võitlust Eesti Vabariigi taastamiseks. Viimased ministrid, nende hulgas ka Tief, lahkusid järgmisel varahommikul. Samal päeval, 22. septembril, kogunes suurem osa ministritest Läänemaale Puise randa ootama mootorpaati, millega Rootsi pääseda. Paat hilines ja ootajad sattusid Punaarmee kätte ning nad kas küüditati Siberisse või hukati. Tiefi arreteerisid nõukogulased alles oktoobris ja ta mõisteti kümneks aastaks vangi. Surmahaigel Uluotsal seevast...
ja Audiitorkoguga (tänane Kontrollikoda). Seega on kolmest algul nimetatud ühendusest Euroopa Liiduks (EL) võrsumise protsess lahutamatult seotud Euroopa ühenduste institutsioonidega. Kuni 1967. aasta juulikuuni olid kolmel kõnealusel ühendusel eraldi nõukogud ja täidesaatvad komisjonid. Siis loodi neile ühendustele ühine Euroopa Komisjon ja ühine Euroopa Ministrite Nõukogu (lühendatult Euroopa Nõukogu) ning eraldi tegutsenud nõukogud ja täidesaatvad komisjonid saadeti laiali. Seevastu Europarlament ja Euroopa Kohus olid kõigile kolmele ühendusele ühised juba 1958. aastast alates. 1970-ndail aastail aga alustati Euroopa Ühenduse liikmesmaade valitsusringkondades perspektiivplaani väljatöötamist tulevase Euroopa Liidu tarvis. See nägi ette Ühenduse ühtse välispoliitika ning regionaal- ja sotsiaalpoliitika väljakujundamist, mis omakorda tingisid uute Ühenduse institutsioonide tekke ja olemasolevate institutsioonide reformimise
- ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg - erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas - erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses - närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi - ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile - aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks aferentsed refleksi- eferentsed e töö- ärritus retseptor (sensoorsed/ keskus täidesaatvad elund tunde) närvikiud närvikiud R K E - motoorsed - sekretoorsed NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA JAOTUS Närvisüsteem koosneb närvirakkudest, millel on keha ja kahesugused jätked: 1) AKSON e PIKIJÄTKE
näidata, helisid tekitada jms, mis aktiveerib mälupilte). Mõtlemine o Kogemuse organiseerimine on objektiivse reaalsuse vahendatud tunnetamine; võimaldab mõista varjatud seoseid, sõltuvusi, põhjusi ja tagajärgi, üldisi printsiipe; võimaldab korrastada ja organiseerida psüühikas kajastatud infot maailma kohta; võimaldab siduda mineviku, oleviku ja tuleviku (taju toimib ainult olevikus). o Tegevuse organiseerimine täidesaatvad funktsioonid on tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontrollimine. Lapsed tegelevad reguleerimisega. Mõtlemise ühikud - Kujutlused sensoorselt vahendatud info (pildid peas). - Mõisted verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga). o Tavamõisted luuakse kogemustele toetudes, ka tajuväliseid nähtusi tõlgendatakse tajukogemuse analoogia alusel. Mõistete loomise aluseid ega mõtlemise
23. Otsustusinstitutsioonid Normaalse turumajanduse tingimustes võime käesoleval ajal olulisemate otsustusinstitutsioonidena nimetada nelja institutsiooni või nende rühma. Parlament kui seadusandlik (legislatiivne) organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused. Valitsus ja temale alluvad mitmesugused valitsusasutused (ministeeriumid jt) kui täidesaatvad (eksekutiivsed) organid peavad hoolitsema seadustega kindlaks määratud jooksva majanduspoliitika korraldamise eest (seda nimetatakse mõnikord ka rutiin- ehk kogemuspoliitikaks). Keskemissioonipank peab kindlustama rahvamajanduse varustamise maksevahenditega (rahatähtedega; kaasajal ehk ka lihtsalt ,,elektroonse rahaga") ja on vastutav kogu rahasüsteemi stabiilsuse eest riigis. Keskpank on üldjuhul valitsusest
inimesi tabavad mured ning hädad. 21. Otsustusinstitutsioonid Normaalse turumajanduse tingimustes võime käesoleval ajal olulisemate otsustusinstitutsioonidena nimetada nelja institutsiooni või nende rühma. Parlament kui seadusandlik (legislatiivne) organ võtab vastu seadusi ja sellega otsustab ning määrab kindlaks riigi majandusliku arengu pikaajalised raamtingimused. Valitsus ja temale alluvad mitmesugused valitsusasutused (ministeeriumid jt) kui täidesaatvad (eksekutiivsed) organid peavad hoolitsema seadustega kindlaks määratud jooksva majanduspoliitika korraldamise eest (seda nimetatakse mõnikord ka rutiin- ehk kogemus-poliitikaks). Keskemissioonipank peab kindlustama rahvamajanduse varustamise maksevahenditega (rahatähtedega; kaasajal ehk ka lihtsalt „elektroonse rahaga“) ja on vastutav kogu rahasüsteemi stabiilsuse eest riigis. Keskpank on üldjuhul valitsusest sõltumatu nii juriidiliselt (de jure) kui ka
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erine...
- Poliitiline reserv ehk võib anda teatud tingimustel seaduseid, teeb ettepanekuid personali otsuste tegemisel, teeb ettepaneku RK esimehe valimisel, riigikaitse kõrgeim juht, peale valimisi teeb ettepaneku peaministri kandidaadile valitsuse koostamiseks jms - Riiginotar ehk õiguslik reserv ehk seaduste väljakuulutamine, võtab suursaadikuid vastu jms Pädevused: Seadusandlikud pädevused Täidesaatvad pädevused - PS § 78 p 6 - PS § 78 p 1 ja 2 - PS § 78 p 7 - PS § 78 p - PS § 78 p 3 ja 4 - Riigikatse kõrgeim juht, sõjaseisukorra - PS § 78 p 5 juhtimine ja sõjaseisukorra - PS § 78 p 9 väljakuulutamine - PS § 78 p 8 - PS § 78 p 10
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid j...
Seetõttu kuulub võimude lahususe juurde formaalse tunnusena nende võimude tasakaalustamise mehhanismide olemasolu, need aga ei tohi kuidagi tähendada sekkumist teise riigivõimu sisulisse töösse. Riigvõim on üks tervik, aga seal sees on erinevad tööd. Peab olema ülesehitatud võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt. Seadustest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus. Tunnus, mis iseloomustab võimu tema formaalsest küljest. Täidesaatvad riigiorganid võivad toimetada ainult siis, kui neil on selleks vastav õigus. Seadustest kinnipidamisel on aga õigusriigis laiem tähendus. Kõik riigiorganid peavad loodud õiguseeskirjadest ise kinni pidama. Just see, milline on riigiorganite tegevuse suhe selle tegevuse õiguslikesse alustesse näitab õigusriigi olemasolu või selle puudumist. Korraline õigustee peab olema avatud ka riigi enda vastu menetlemiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
