Kohus menetleb TsMS § 3 lg 1 järgi tsiviilasja õigustatud isik teha sõltumata lg-s 1 sätestatust notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks enne §-s juhul, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud 119 sätestatud tähtaja möödumist. Kehtiva seaduse § 120 on sisult täpselt sama, mis varasema õiguse või huvi kaitseks. Praeguses asjas pöördus hageja kohtusse tuvastushagiga testamendi tühisuse seaduse § 119, reguleerides olukorda, kus pärima õigustatud isik sureb enne, kui jõuab pärandi vastu kindlakstegemiseks. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või võtta. Olulise muudatuse toob kaasa § 125 lg 3, mis sätestab, et kui pärija ei ole teada ega teata endast puudumise tuvastamiseks juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega võib isik
õiguslikult olulise asjaolu suhtes. Tuvastushagi eesmärgiks ei ole kohustuse maksmapanek vaid õigusliku ebaselguse kaotamine. Tuvastushagi saab esitada kui isikul on õiguslik huvi tuvastatava asjaolu suhtes, eelkõige kui tuvastamine aitab kõrvaldada õigussuhtes valitsevat ebaselgust. Tuvastushagi puhul ei toimu kohtuotsuse sundtäitmist, sest kohus deklareerib vaid hageja õigust mitte kostja soorituskohustuse olemasolu. Tuvastushagiga saab nõuda nii positiivse kui negatiivse asjaolu tuvastamist õigussuhtes. Õigussuhe peab eksisteerima kas hageja ja kolmanda isiku või hageja ja kostja vahel. Tehingu tühisuse tuvastamine, omandiõiguse tunnustamine, põlvnemise tuvastamine. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on tuvastushagile sarnane hagi. Kujundushagi esitamisel tuleneb õiguskaitse vajadus sellest, et seadusega on õigustoimingule või tehingule seatud kindlad vorminõuded
annaabi.ee 
