Viiruste mõiste ja tekkimine
kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks. Uued virionid väljuvad rakust (sellega
võib kaasneda raku surm) ning üritavad nakatada uusi rakke. Selline viiruste paljunemine ja
organismi normaalse talitluse häirimine kutsub enamasti esile vähem- või rohkem tõsise
viirushaiguse. Viiruste sisenemine peremeesraku genoomi võib esile kutsuda ka muid raku
talitluse häireid, millest tähtsaimaks võib pidada raku muutumist kasvajarakuks (vt
tuumorviirused). Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole
viirusele tegelikult enamasti kasulikud, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda. Nii
ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi
normaalset elutegevust vähe mõjutavad.
Viirused ja meditsiin
Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse
umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa
annaabi.ee 
