raske neid tagasi hoida. Kriis vaibus 28. oktoobril, kui NSV Liit nõustus raketibaase likvideerima ja tuumarelvi Kuubalt ära viima. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal. Just selline mõttelaad viis 1970. aastate alguses pingelõdvenduse ehk détente’i tekkeni. Laiemas tähenduses näitas aga Kuuba kriis, et tuumarelva kasutegur on väike – kui massihävitusrelva kasutuselevõtmiseks tekkis reaalne võimalus, siis ei söandanud ükski mõtlev poliitik otsustavat sammu astuda. Kuigi konflikt oli väga pingeline, saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid tulemusi: kahe suurriigi vahel loodi pidevalt töötav
lisaks eelmisel päeval nõutule ka tingimust, et Ühendriigid viivad oma 28. oktoober. Hrustsov teatas Moskva raadio vahendusel, et on nõustunud USA tingimustega ning lubas lõpetada rakettide ülesseadmine ja kohalepaigutatud raketid tagasi Nõukogude Liitu tuua. Kriisi lõpp... Külma sõja kõige ohtlikum konflikt leidis siiski rahumeelse lahenduse. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal. Just selline mõttelaad viis 1970. aastate alguses pingelõdvenduse ehk détente'i tekkeni. Laiemas tähenduses näitas aga Kuuba kriis, et tuumarelva kasutegur on väike kui massihävitusrelva kasutuselevõtmiseks tekkis reaalne võimalus, siis ei söandanud ükski mõtlev poliitik otsustavat sammu astuda. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis http://www.saartehaal.ee/2007/10/26/kuuba-kriis-sundmus-mis -vapustas-maailma / http://www.horisont.ee/node/220 www.google
Bibolaarsus maailmas oli 2 poolt kus ühed olid ühega ja teised teistega. Trumani doktriin USA kuulutas, et kõik NSV Liidu vaenlased on USA sõbrad. Tulemusena sai USA läbi tol ajal paljude riikidega ( nt Bin Laden) kellega tänaseks enam läbi ei saada. Külm sõda Kolm maailma - ühel pool on NSVL ja tema liitlased, teisel pool USA ja Euroopa, kolmas kes ei kuulunud kumbagi poolde nt Hiina jt.. Raudne eesriie. Eurotlandi partnerlus. Euroopa koostöö, Tuumatasakaal ja Võidurelvastumine koguti nii palju relvi kui oli võimalik ja võimsam oli see kellel oli kõige rohkem relvi. Tuumatasakaal- erinevad riigid said tuumapommi. Kolmanda maailma ekspluateerimine ja hiljem dekonolisatsioon- ühel päeval lasti koloniaal riigid vabaks ja jäeti valitsuseta, need riigid pidid ise hakkama saama. Paljud need riigid paarikümne aasta jooksul tekkisid kodusõjad ( halb dekonolisatsioon).
tugivarustuse. Kuu hiljem transporditi kolme laevaga kodumaale ka Nõukogude pommilennukid. 11 kuu jooksul pärast kokkulepet, septembris 1963 lammutati ka kõik USA relvad.33 Külma sõja kõige ohtlikum konflikt leidis siiski rahumeelse lahenduse. On väidetud, et see oli poliitilise mõttelaadi võit militaristliku filosoofia üle. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal. Just selline mõttelaad viis 1970. aastate alguses pingelõdvenduse ehk détente’i tekkeni.nLaiemas tähenduses näitas aga Kuuba kriis, et tuumarelva kasutegur on väike – kui massihävitusrelva kasutuselevõtmiseks tekkis reaalne võimalus, siis ei söandanud ükski mõtlev poliitik otsustavat sammu astuda.34 vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s%C3%B5da..ppt (14.01.2015) 33 Slideshare. 2013. Kuuba kriis (Hannes). Kättesaadav:
annaabi.ee 
