Aastail 1957 ja 1958 sai USA-s valmis veel kolm erinevat vesinikupommi, milliste lõhkemehhanisme sai kasutada ka tiibrakettides, millest raskem oli kolme tonnine Mk-39 mille lõhkejõud oli neli megatonni. Lennukipommina läks Mk-39 ameeriklaste esimese ülehelikiiruselise strateegilise pommitaja B-58 relvastusse. 4 2. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG NSV LIIDUS Nõukogude Liit sai teiseks tuumariigiks 1949. aastal. Venelaste esimene tuumapomm oli plutooniumpomm, sisuliselt ameeriklaste ,,Fat Man'i" koopia. Kõik vajalikud projekteerimismaterjalid olid USA-st. Vene vesinikupommiprojekti eestvedajaks sai Andrei Sahharov. Esimest termotuumaseadet RPS-6-s katsetati kaheteistkümnendal augustil 1953. aastal, plahvatuse võimsuseks saadi nelisada kilotonni. Tuntum NSV Liidu raketikonstruktor oli Sergei Koroljov. Esimene rakett ,,Izdelie T" lendas taevasse 1947
03.13) Tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud. Ametlikud tuumariigid on: USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, India, Pakistan, Põhja-Korea. Tuumariikidest USA Esimesene tuumariik 1945 aatomipomm (Trinity) 1952 vesinikupomm (Ivy Mike) 1954 kasutuskõlblik vesinikupomm (Castle Bravo) 1955-1956 hakati USA-s projekteerima kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37) 1961 maailm suurim pomm (Tsar Bomba, 50-100MT) 6681 strateegilist tuumalõhkepead (2007) INGLISMAA 1950. aastal lisandus maailma kolmas uus tuumariik Suurbritannia. ( Hurricane aatomipomm) Suurbritannia oli esimene, kes laskis 1966 vette raketiallveelaeva, ning mis kandis nime ,,Resulution". 300 tuumalõhkepead ( 2007) PRANTSUSMAA 1960. aastal lisandus neljas tuumariik milleks oli Prantsusmaa. (Gerboise Bleue
USA-s peale sõda kiire majandusareng ja elatustaseme tõus. Makartism sen. McCarthy algatatud kampaania kommunistide või nendega seotud isikute kõrvaldamine avalikest ametitest. 1954 see lõpetati. Suurbritannia Ühine Prantsusmaa Taastus sõjas kiiremini II maailmasõja võitjariigid taastus aeglasemalt 1950-ndad UK saab kaotasid juhtpositsioonid maa- integreeruvad muu Euroo- tuumariigiks, 1952 Eli- ilmas, 1950-ndatel jõuavad paga jõulisemalt sabeth II troonile. Heaoluühiskonna staadiu- 1952- Eur. Söe-ja Terase- 1953 Rahvaste Ühen- misse ühendus, Alzeeria kriis, dus, Berliinis okupats. sektorid, sõjaline taandumine said majanduasbi Indo-Hiinast 1954 USA-lt, NATO asutajariigid
a.iii. The Beatles maailma muusika valitseja jär. GB maailma valitseja a.iv. 1966 Inglismaa võitis jalgpalli MM b. Prantsusmaa b.i. 1958 uus põhiseadus ja V vabariik (presidentaalne) b.i.1. De Gaulle (president 1958-1969) b.i.1.a. Lõpetas Alzeeria sõja (andis ises.) Eviani rahu b.i.1.b. Leppimine Saksamaaga b.i.1.c. Sai tuumariigiks b.i.1.d. 1966 lahkus NATO sõjalise org. Koossesisust, jäi NATO liikmeks b.i.1.e. 1968 üliõpilasrahutuste mahasurumine b.i.1.f. 1969 astus tagasi c. Saksamaa LV c.i. K. Adenauer (1949-1963) c.i.1. Taasrelvastamine c.i.2. Hallsteini doktriin (GER ametlik välispoliitika) c.i
Aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. Aastaist alates Aafrikas. Enamik neist astus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse. Briti impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult ning SRB säilitas endistest kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Samas tähendas SRB impeeriumi lagunemine rahvusvahelise tähtsuse langust, mida valusalt üle elati. Suessi kriis 1956. Aastal andis viimase hoobi SRB seni veel säilinud juhtpositsioonile maailmas. Kuna SRB oli ja jäi tuumariigiks ning ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks, toimus ümberorienteerumine järk-järgult. Majandus arenes ja heaolu kasvas, ent mitte nii jõuliselt kui Saksamaal. Peapõhjus oli selles, et isegi veel 1960.aastail oli inglismaal alles suur ülemereturg, mis ei stimuleerinud efektiivsust. Majanduskasvu pärssisid ka sõja järel käivitatud sotsiaalprogrammid. 1979. Aastal võimule tulnud Margaret Thatcher lubas teha sotsialismile lõpu. Tema edu põhjuseks olid karmide
Hiina hõlmab ida Aasias tohutu suure maaala. Ta piirneb 14 riigiga; idas on tal pikk merepiir Vaikse ookeani ääres. Kaks kolmandikku Hiinat on kõrgala. Edelaosa mäestike hulka kuulub Tiibeti kiltmaa. Loodes eraldavad Tjan sani mäed Tarimi ja Dzungaaria nõgu. Kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas. Kommunistliku Rahvavabariigi loomisest saadik (1949) valitses Hiinat Mao Zedong. Mao ajal sai Hiina tööstus ja tuumariigiks, ent koges ka 1950. aastate nn. suure hüppe ja 1960. aastate nn. kultuurirevolutsiooni ebaõnnestumist. Tänapäeva Hiina liigub kiiresti turumajanduse poole. Ent nagu 1989. a. Taevase rahu (Tiananmeni) väljakul toimunud veresaun traagiliselt rõhutas, ei ole Hiina vananeval juhtkonnal poliitilist reformi päevakorras.Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja
1943 luuakse Comité français de la libération nationale (CFLN), millest sünnib 1944. a.
juunis Gouvernement provisoire de la République française (GPRF),
10. Prantsuse välispoliitika põhilised suundumused pärast II maailmasõda.
IV vabariik
• Prantsumaa kuulub lääneriikide blokki ja on seega USA liitlane
• Ometi alates IV vabariigist suund suveräänsele välispoliitikale
• Algavad Prantsusmaa püüdlused saada tuumariigiks
• 1956.a. Suezi kriis sunnib Prantsusmaad taotlema Euroopa ühtsust
• Algab dekoloniseerimisprotsess
• Vabanevad Indohiina, Maroko ja Tuneesia
• Alžeeriaga suured probleemid seoses rohkearvuliste kolonistidega
• Need viivadki IV vabariigi langemisele
V vabariik
De Gaulle’ välispoliitika
• Kaks iseloomulikku aspekti:
1. Pidev mure Prantsusmaa koha pärast maailmas
2. Rahvusliku iseseisvuse tagamine, eelkõige USA suhtes
1966.a
demokraadist eksminister Aldo Moro tapmine 1978.a. Tsehhoslovakkia katse rajada ,,inimnäolist sotsialismi" (tee kapitalismi ja totalitaristliku kommunismi vahel) 2. EUROOPA INGLISMAA Jätkas parlamentaarse monarhiana, Elisabeth II ja leiboristide, konservatiivide võim vaheldus enam- vähem regulaarselt. 1950-60 algul juhtisid pikemalt konservatiivid. Identiteedi ümberhindamine Suessi kriis 1956.a andis viimase hoobi, tuli leppida koloniaalimpeeriumi järkjärgulise kadumisega. Oli ja jäi tuumariigiks ning ÜRO Julgeolekunõukogu alaliseks liikmeks ümberorienteerumine toimus järk-järgult. Psühholoogilist kompensatsiooni pakkus The Beatles-i edu 1960.a ja Inglise meeskonna võit jalgpalli Mm-il kodupubliku ees 1966.a. Impeeriumi asemele organiseeritud Briti Rahvaste Ühendus ostus elujõuliseks kuid lõdvalt seotud organisatsiooniks, inglise keel jätkuvalt maailmakeel. Maj arenes ja heaolu kasvas, kuid mitte nii suurte sammudega nagu Saksamaal - põhjus oli selles, et 1960
koolis,raske oli ka töökohta hankida. Murrang neegrite olukorras toimus 1960'ndail aastail,mil USA seaduseandjad töötasid välja seadused,mis parandasid tunduvalt mustanahaliste elu. Üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte oli pastor Martin Luther King. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidu ja saavutas edu. Truman valitses Külma Sõja alguses ning tänu temale muutus USA üheks võimsamaks tuumariigiks. Kennedy oli pärit rikkast perekonnast,tema valitsemisajal toimus Kuuba kriis,mis suudeti hästi lahendada tänu headele läbirääkimisoskustele. Kennedy mõrvati. Nixon oli esimene president,kelle puhul kasutati ametist tagandamise protsessi. Wattergate skandaal. Nixon astus lõpuks ise ametist tagasi. Reagan alustas tähesõdade programmi,arendas majanduslikkun kokkuhoidu mida kutsutakse reaganoomikaks. 7
uksest sisse. Ignalina tuumajaamas osalemine oleks ainuke põhjendus, et saata meie tudengeid välismaa ülikoolidesse tuumainseneriks õppima. Vastasel juhul ei välju Eesti tuumateadus ja -teadmine mitte kunagi populaarkäsitluste raamidest. Rootslased pole alustanud uute tuumavõimsuste ehitamist, kuid nende juures töötab juba kümme reaktorit, mis annavad kokku ligi poole kogu riigi elektrienergiavajadusest. Leedulasi võib ilma hinnaalandust tegemata pidada sama suureks tuumariigiks kui Prantsusmaad, sest mõlemad toodavad 7080 protsenti vajaminevast elektrienergiast tuumareaktorites. Uue reaktori ehitamine terendab Leedule paratamatusena, sest nad peavad vana Tsernobõli-tüüpi reaktori ohutuse ettekäändel varsti sulgema. Soome toodab üle kolmandiku elektrist tuumajaamades ning on võtnud otsustavalt suuna uute reaktorite ehitamisele. Põhjanaabritel töötab praegu neli reaktorit, ühe ehitamine on käsil ning veel ühte kavandatakse.
lahti saada, naised said hääleõiguse ja tehti sotsiaalkindlustussüsteem. Peale seda tuli Neljas vabariik, kus oli majanduskasv. Oli üks NATO asutajaliikmeid, Alžeerias probleemid ja sõda. 1958 tuli Viies Vabariik, seal oli tugevam president, de Gaulle sellena, hoidis riiki koos ja proovis sõda lõpetada, Alžeeria iseseisvus aastal 1962. Külma sõja ajal oli neil rahvusliku iseseisvuse poliitika lääne ja idablokkides. Sai neljandaks tuumariigiks, parandas Saksamaaga suhteid, oldi iseseisvate riikide poolt, mitte üleeuroopalise riigi poolt. 68ndal aastal oli revolutsioon millega muutus ühiskond liberaalsemaks, de Gaulle’i partei sai tugevamaks, kuid Gaulle lahkus ametist. Oli üks arenenumaid majandusi, kuid olid majanduslangused ja tööpuudus ja suur laen. Oli Euroopa Liidu asjutajariike, sai euro 1999. 38. Ühendatud Kuningriik XX sajandil Iirimaa probleemid olid tähtsad 20 sajandi alguses
annaabi.ee 
