Tuumarelv on võimsaim massihävitusrelv: peale erakordse tugeva füüsilise toime on tal ka moraalne ja psüühiline mõju. Nüüdisajal on tuumarelvi, mille trotüülekvivalent on rohkem kui üks megatonn. Üks selline relv võib täielikult hävitada kõik ehitised mitme tuhande ruutkilomeetri suurusel alal ning radioaktiivselt saastata mitmesaja tuhande ruutkilomeetri suuruse ala. 7 4. TUUMAREAKTSIOON Tuumarektsioon on aatomituuma muundumise põrkumisel teise aatomituuma või elementaarosakesega, ilma et protsessis osalevate nukleonide arv muutuks. Tuumareaktsioon on stimuleeritud end sundprotsess, erinevalt radioaktiivlagunemisest, mis on spontaanne protsess. Lihtsaimal juhul osaleb tuumareaktsioonis neli osakest: kaks astub reaktsiooni, kaks tekib reaktsiooni tulemusena. Tuumareaktsiooni tähistatakse analoogiliselt keemilise reaktsiooniga: A+a- B+b
lõppkokkuvõttes, pärast mitmeid muundumisi, meie tuba ja hoiab alal meie keha elutegevuse. Jua üle poole sajandi on inimesed püüdnud omal käel tuumaprotsessidest energiat saada ja seda võrdlemisi edukalt- tuumaelektrijaamade osa planeedi ehk elektrienergiatoodangus on umbes 14%. Olkiluoto tuumaelektrijaam Soomes Eurajoel Rauma lähedal. 3 Tuumareaktsioonid Tuumareaktsioonid Tuumarektsioon on kahe aatomituuma või elemetaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Tuumareaktsioonil vabaneb energia grammakiirgusena. Kui vabanenud neutron tabab uraan -238 tuuma, neelab uraanituum neutroni kuid ei muutu ebastabiilseks, vaid kiirates 2 elektroni (neutoneid kiirgamata) muutub uueks aineks plutooniumiks. Uraan-235 ja uraan-238 erinevad neutronite arvu poolest tuumas
annaabi.ee 
