konkurentsivõimeline. Ohutu statistika kinnitab, et tuumaenergeetikas on hukkunud 10 korda vähem inimesi kui gaasi põletava energeetika ja 100 korda vähem kui hüdroenergia puhul. Kasutamise puudused Tuumaseadmete ohutus Tuumajulgeolek Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemine, sh lõppladustamine Võimalik tuumarelvade levik Saastepommi oht Takistades terroriste abistava teabe levikut ja suurendades tuumarajatiste ohutust, piiratakse samal ajal avalikkusele tuumarajatiste ohutusest selge ja läbipaistva ülevaate andmist. Ohutuse rikkumine Tagajärjed ulatuvad väljaspoole tuumajaama ennast nt Tsernobõli katastroof oli tingitud puudulikust konstruktsioonist ja ohutusreeglite rikkumisest. Ohutuse rikkumise takistamiseks on tõhus riigipoolne ja rahvusvaheline järelevalve, füüsiline kaitse ning turvamine. Reaktorite ohutus Jätkub tendents seesmiselt
puhul. Niipalju kui on avalikke andmeid hinnangute tulemuste kohta, tagavad reaktorite ja kasutatud kütuse hoidlate ehituslikud ja korralduslikud iseärasused piisava turvalisuse. Kus vaja, rakendatakse hinnangute alusel asjakohaseid turvameetmeid. Kahjuks puudutavad viimased ka teabe ja tuumarajatistele juurdepääsu piiranguid. Olukorra negatiivseim külg on tõsiasi, et takistades terroriste abistava teabe levikut ja suurendades selliselt tuumarajatiste ohutust, piiratakse samal ajal ka avalikkusele tuumarajatiste ohutusest selge ja läbipaistva ülevaate andmist. Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemine Tuumkütuse tsükli kõikidel etappidel tekkib radioaktiivseid jäätmeid, mis kuuluvad kas väheaktiivsete või keskaktiivsete kategooriasse. Nende enamasti suhteliselt lühiealise radioaktiivsusega jäätmete käitlemise, sh ladustamise, ohutus on teaduslik-tehniliselt lahendatud ja
keskkonnakontekstis on tuumajõu kasulikkuses veendunud paljud valitsused, esmajoones arengumaades. IAEA teeb koostööd paljude selliste maadega, et teostada ulatuslikku energiaplaneerimist koos energiaallikate suhtelise hindamisega ja nende mõjudega tervisele ja keskkonnale. IAEA abistab oma liikmesriike hoolikas varustuse planeerimises, kaasaarvatud abi adekvaatsete tööstus- ja organisatoorsete infrastruktuuride asutamisel ja personali treenimisel ning kindlustab tõhusa ja turvalise tuumarajatiste opereerimise ja säilimise.Paljudes industriaalmaades säilitab avaliku sektori arvamus kõhklevat ja vastandlikku hoiakut kasvava tuumaenergia kasutamise suhtes, või isegi selle olemasoleva taseme säilitamise suhtes. Taoline opositsioon ripub kolme faktori otsas: hirm õnnetuste ees, hirm pikaajaliselt säiluvate radioaktiivsete jäätmete ees ja hirm, et tuumajõu kasutus aitab kaasa tuumarelvade vohamisele. Tuumajõu levik ei ole kuidagi viimasele aspektile kaasa aidanud.
Liikide elukeskkonna (kasvukoha või elupaiga) rikkumine, muutumine või häving Eluslooduse varade (taime- ja loomaliikide) piiramatu tarbimine Röövkalapüük ja salakütid Keskkonna reostumine Võõrliikide sissetoomine (Sosnovski karuputk, ameerika naarits) Kliimamuutused iseenesest 2. JÄÄTMETE KÄITLUS Lisaks tuumakütusetsükli erinevatele etappidele kaevandamisest ja uraani töötlemisest vanade tuumarajatiste dekomisjoneerimiseni tekib radioaktiivseid jäätmeid ka radioaktiivsete materjalide kasutamisel meditsiinis, tööstuses ja teaduses. 2.1. Jäätmete liigid ja nende sorteerimine Toon esile vaid osad Vabastatud jäätmed on radioaktiivsed jäätmed, mille aktiivsus on nii madal, et neid pole vaja käidelda erinevalt tavalistest mitteradioaktiivsetest jäätmetest. Madala- ja keskmise aktiivsusega radioaktiivsed jäätmed on paber, rõivastus ja
valitsused, esmajoones arengumaades. IAEA teeb koostööd paljude selliste maadega, et teostada ulatuslikku energiaplaneerimist koos energiaallikate suhtelise hindamisega ja nende mõjudega tervisele ja keskkonnale. IAEA abistab oma liikmesriike hoolikas varustuse planeerimises, kaasaarvatud abi adekvaatsete tööstus- ja organisatoorsete infrastruktuuride asutamisel ja personali treenimisel ning kindlustab tõhusa ja turvalise tuumarajatiste opereerimise ja säilimise. Paljudes industriaalmaades säilitab avaliku sektori arvamus kõhklevat ja vastandlikku hoiakut kasvava tuumaenergia kasutamise suhtes, või isegi selle olemasoleva taseme säilitamise suhtes. Taoline opositsioon ripub kolme faktori otsas: hirm õnnetuste ees, hirm pikaajaliselt säilivate radioaktiivsete jäätmete ees ja hirm, et tuumajõu kasutus aitab kaasa tuumarelvade vohamisele. Tuumajõu levik ei ole kuidagi viimasele aspektile kaasa aidanud
Enamik eurooplastest (53%) arvab, et tuumaenergiaga kaasnevad ohud kaaluvad üles sellest saadava kasu (samas kui 33% on vastupidisel seisukohal) ning sama suure hulga hinnangul peitub tuumajaamades risk nii nende endi kui perekonna jaoks (see on 53% hinnang, samas kui 38% nii ei arva). 3.2.Jäätmed Kogu ELis tekib igal aastal umbes 40 000 m3 radioaktiivseid jäätmeid. Valdav enamus kõnealustest radioaktiivsetest jäätmetest tekib tuumaelektrijaamade ja muude tuumarajatiste igapäevase tegevuse tulemusel ning tegemist on madala radioaktiivsuse ja lühiajaliste jäätmetega. Kasutatud tuumkütus toodab aastas umbes 500 m3 kõrge radioaktiivsusega jäätmeid, omades kas kiiritatud kütuse või ümbertöötlemisel klaasistatud jäätmete kuju. Madala radioaktiivsuse ja lühiajaliste jäätmete osas rakendatakse peaaegu kõikides tuumaenergiaprogramme omavates ELi liikmesriikides tööstuslikke strateegiaid.
· Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks (keskkonnakompleksluba) · Vee erikasutuseks (vee erikasutusluba koosneb loodusvara kasutamise osast ja veekeskkonna, mõjutamise osast, sh saastamine) · Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimiseks ja turustamiseks · Tuumarajatiste rajamisega, ekspluateerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud tegevuseks, radioaktiivse aine või seda sisaldava materjali käitlemiseks, kiirgusseadme kasutamiseks jt kiirgusseaduses § 5 toodud juhtudel (kiirgustegevusluba) 7.2 IPPC, saastuse komplekse vältimise ja kontrolli seadus IPPC-i eesmärk · Eesmärk-puhtama tootmise põhimõtete järgimine, mitte likvideerida reostuse tagajärgi vaid ennetada keskkonnaprobleeme-suurtootmises
maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba) Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks (keskkonnakompleksluba) Vee erikasutuseks (vee erikasutusluba koosneb loodusvara kasutamise osast ja veekeskkonna, mõjutamise osast, sh saastamine) Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimiseks ja turustamiseks Tuumarajatiste rajamisega, ekspluateerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud tegevuseks, radioaktiivse aine või seda sisaldava materjali käitlemiseks, kiirgusseadme kasutamiseks jt kiirgusseaduses § 5 toodud juhtudel (kiirgustegevusluba) Kuidas ettevõtja teada saab, kas tema tegevuseks on luba vaja? Uue ettevõtmise alustamine on vaja kooskõlastada asukohajärgse omavalitsusega, kellelt tuleb taotleda tegevusluba. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele
annaabi.ee 
