tagaaeda. Teiseks probleemiks on majanduslikud probleemid. Tuumajaama ehitamine küündiks miljarditesse ning osa vajalikust rahast annaks ka Euroopa Liit, kuid ülejäänu tuleks riigil endal leida, mis paraku pole nii lihtne. Kolmas probleem on sisuliselt väga lihtne hirm. Inimestel on endiselt hirm selle, ees et meiega juhtub nii, nagu juhtus Tsernobõlis. Kardetakse suurt tuumakatastroofi. Selles on ilmselt süüdi vähene teavitustöö. Enne tuumaprojekti reaalset käimalükkamist tuleb läbi viia pikk ja põhjalik selgituskampaania kus inimestele seletatakse konkreetselt tuumajaama kahju- ja kasutegureid ning tuuakse välja ja põhjuks miks üldse tuumaprojekt käsile on võetud. Tuumajaama kasutegur seisneks eelkõige selles, et ta suudab energiaga varustada tervet Eestit. Kuigi tuumajaama rajamine on kallis, tasub see siiski enda tulevikus ära. Kui oletada,
Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste esiletõstmine; venestamine; teatud rahvusgruppide küüditamine; us antisemitism
Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas.
1940 Edwin McMillan avastab neptuuniumi. 1940 Glenn Seaborg eraldab plutooniumi. 1941 Flerov avastab uraani iseenesliku pooldumise. 1942 Enrico Fermi viib läbi esimese kontrollitava ahel- tuumareaktsiooni. 1942 Ernst Stuckelberg tõlgendab positroni kui negatiivse energiaga elektroni, mis liigub aegruumis tagurpidi. 1943 Schwabe avastab, et päikeselaigud kasvavad ja kahanevad 11 aastase tsükliga. 1943 Robert Oppenheimer määratakse USA tuumaprojekti vastutavaks isikuks. 1943 Schrödinger peab Dublinis Trinity kolledzis loenguid pealkirjaga "Mis on elu?". 1944 Werhner von Brauni juhtimisel arendadatkse välja rakett V-2. 1945 16. juulil viiakse Alamogordos läbi esimene tuumakatsetus. 1945 6. augustil hävitatakse tuumarelvaga Hiroshima. 1946 Bloch ja Purcell tegelevad tuuma magnetresonantsiga. 1946 Eckert ja Mauchly teatavad ENIACist, esimesest täiesti elektroonilisest arvutist.
kombinatsioon 60ndatel on väga tugev jõud. Mitte vaid majanduses, vaid ka poliitikas. Rajatakse kinnised tuumalinnad- Krasnojarsk 25, Tšeljabinsk 70 jne. Teave linnade kohta tuli nö laiema avalikkuse ette alles 1980ndate lõpus. Kujunes tegelikult päris omaette väikseseks allsüsteemiks NL ühiskonnas, inimesed, kes seal elasid ja töötasid, olid päris erilaadses situatsioonis- paljud teadlased, kes olid kaasatud tuumaprojekti, ei tohtinud ka kodus öelda, mis tööd teevad. Neis linnades polnud ka esmatarbekaupade puudust jne. Projekti teenistusse NL rakendas ka oma idabloki, aatompommi tootmisel on oluline uraan toorainena, projekti rakenduvad Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, uraanimaagi töötlemise seisukohalt muutub al 1946 a-st väga oluliseks ka Sillamäe, kus rajatakse eraldi mäekeemia kombinaat (Kombinaat nr 7). Väidetavalt on Sillamäe toodang jõudnud ka Stalini kabinetti, talle seda tutvustatud