See gaas nimetati argoniks(Ar). Broomi(Br) avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Berülliumi(Be) avastas 1798. N. L. Vauquelin. Metallilist berülliumi sai esimesena F. Wöhler 1828. a. Düsproosiumi(Dy) avastas ühenditena 1886. aastal prantsuse keemik F. Lecoq de Boisbaudran (1838-1912). Lihtainena avastati düsproosium 1906. aastal. Fermiumi(Fm) avastasid 16 jaanuaril 1953a. ameerika teadlane A. Ghioroso tuumaplahvatuste saadustes. Selle tekkimisel oli uraanituum neelanud 17 neutronit. 100. element nimetati Enrico Fermi auks fermiumiks. Henning Brand Hamburgist püüdis valmistada "filosoofilist kivi" uriinist. Sel eesmärgil aurutas ta kokku suure hulga uriini ja kuumutas õhu juurdepääsuta pärast aurutamist saadud siirupitaolist jääki, segas liiva ja puusöega. Brand sai tulemuseks ebatavaliste omadustega aine, mis helendas pimedas. Keeva vette visatud tükk eraldas
(vt tonitrofoobia etc) Astrofoobia- hirm thtede (vi ka teiste tevakehade) ees. (vt sidero-, kometofoobia ) Asmmetrofoobia- hirm asmmeetriliste objektide ees. (vastand smmetrifoobia) Ataksiofoobia- hirm ataksia (lihaste koordineerimatud liigutused) ees. Ataksofoobia- hirm korratuse ees. Atelofoobia- hirm ebatiuslikkuse ees. Atefoobia- hirm kokkuvarisemise vi varemete ees. Atasagorafoobia- hirm saada unustatud vi ignoreeritud. Atomosofoobia - hirm tuumaplahvatuste ees. (vt nukleomitofoobia) Atserofoobia- hirm hapu maitse ees. (vt geumafoobia, etc) Athhifoobia- hirm ebannestumise ees. (ka kakorrafiofoobia) Aulofoobia- hirm fltide ees. Aurofoobia- hirm kulla ees. Aurorafoobia- hirm virmaliste ees. Autodsomofoobia- hirm "halva kuulsusega" inimeste ees. Autofoobia- kartus olla ksi. (vt eremofoobia, etc) Automatonofoobia- hirm "elavaid matkivate" kujude ees (nt vahakujud, khurkijate nukud, multifilmide tegelased). Automsofoobia- hirm rpaseks saada.
4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss tekitatakse, plahvatuse,suruõhkahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad. Seismiliste lainetel eristatakse kahte tüüpi: ruumi e. keha ja pinnalained (s.o. Maa sees ja Maa pinnal levivad lained). Pinnalained ei levi Maa sisemuses, kuid seda teevad ruumilained. Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks - P (piki) ja S (risti) lained. Eri tüüpi seismiliste lainete levikukiiruste mõõtmine võimaldab ehitada seismiliste lainete
Maakoore alumiste kihtide ehitust ja kõike, mis on maakoore all, saab uurida vaid kaudsete meetoditega. Seismiline impulss ekitatakse plahvatuse, suruõhu kahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad. P-lained vaadeldakse kui keha mahu ja S-lained kui keha kuju muutusega seotud deformatsioone. Seetõttu ei levi S-lained vedelas keskkonnas (vedeliku kuju muutmisel ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone). Ruumilainete leviku kiirus Maa sisemuses sõltub otseselt keskkonna omadustest, eelkõige tihedusest