tsiviilelanikest. Pommirahe tabas Tallinna, Dresden hävitati, enamik Euroopa linnu olid sõja lõppedes rusuhunnikud. Terroristlikud rünnakud leidsid aga tõelise kulminatsiooni sõja viimasel kuul Jaapanis. Jaapan oli Teises maailmasõjas vaenlane. USA-d rün-das Jaapan esimesena – 1941. aastal Pearl Harbouris. Jaapan vallutas inimeludest hoolimata peaaegu kogu Ida-Aasia, kuni löödi USA jõul taganema. Maailm mäletab Kuid täna mäletab maailm siiski ennekõike kahe tuumaplahvatuse ohvreid. Muide – Moskva kuulutas Jaapanile sõja alles 8. augustil, Jaapan kapituleerus USA ees 14. augustil, sõda lõp-pes 2. septembril 1945. Jaapanis tekkis pärast Hiroshima pommitamist uus tüüp inimesi: hibakusha – sõna, mida peaks tõlkima kui pommi all olnud inimest. 1950. aasta rahvaloendusega tuvastati Jaapanis 280 000 isikut, kes olid elanud üle tuumaplahvatuse. Iga kümnendat hüpotsentris olnud inimest ootas vähisurm.
Tartu Karlova Gümnaasium Kristjan Kalve Tuumarelvad Referaat Juhendaja:õp. Silver Mägi Tartu 2009 Sisukord 1.Ajalugu 1.1Teaduslik areng 1930ndatel 1.2Manhattani projekt 1.3Nõukogude Liidu tuumarelvastus 1.4Arendus Külma Sõja ajal 2.Ehitus 2.1Tuumareaktsioon 2.2Tuumakütused 2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad 3.Tuumaplahvatuse tagajärjed 3.1Plahvatus 3.2Soojuskiirgus 3.3Radiatsioon 4. Kasutatud Kirjandus 1.Ajalugu 1.1.Teaduslik Areng 1930ndatel Aastal 1898 avastasid Pierre ja Maria Curie uraani radioaktiivsuse. Aastal 1932 John Cockroft ning Ernest Walton poolitasid esmakordselt aatomituuma. Aastal 1934 patenteeris Leo Szilard aatomipommi. Kolumbia ülikool korraldas aastal 1939 esimese tuumareaktsiooni. 1.2
Kestus - 3-30 sekundit Lööklaine Purustusi ja vigastusi tekitava jõu määrab lööklaine ülerõhk (kPa) Ülerõhu mõju inimesele: · Üle 300 kPa surmav · Üle 100 kPa kopsude vigastused · Üle 30 kPa kõrva trummikile purunemine Läbistav kiirus Kestab umbes 10-15 sekundit Tekitab: · kiiritustõbe -kõrgete radiatsioonitasemete juures · vähki -madalate radiatsioonitasemete juures Radioaktiivne saastumine Pikaajaline nähtus Tekib tuumaplahvatuse piirkonnas: · läbistava kiirguse poolt initsieeritud kiirgusest · radioaktiivsete osakeste sadestumisest · alfa-, beeta-ja gammakiirgused Elektromagnetimpulss · Kaasneb õhus toimuva ning maapealse tuumaplahvatuse ioniseeriva kiirgusega · Mõju lühiajaline · Tuumaplahvatusel tekib tugev elektronide voog, mis omakorda tekitab tugeva elektrivälja
Purustusi ja vigastusi tekitava · kiiritustõbe -kõrgete jõu määrab lööklaine ülerõhk radiatsioonitasemete juures (kPa) · vähki -madalate radiatsioonitasemete juures Ülerõhu mõju inimesele: Üle 300 kPa surmav Üle 100 kPa kopsude vigastused Radioktiivne saastumine Pikaajaline nähtus Tekib tuumaplahvatuse piirkonnas: läbistava kiirguse poolt initsieeritud kiirgusest radioaktiivsete osakeste sadestumisest alfa-, beeta-ja gammakiirgused Elektromagnetimpulss · Mõju lühiajaline · Kaasneb õhus toimuva ning maapealse
või liitumisel eralduvat energiat. Tuumarelva lõhkepea võimsust mõõdetakse kilotonnides või megatonnides. Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ja vahend selle sihtmärgini toimetamiseks- kandur. Alguses kasutati tavalist lennukipommi kandruina, kuid tänapäeval on tuumarelva kanduriks juhitav ballistiline või taktikaline rakett. Tuumarelva võib plahvatama panna kas õhus , maa peal, maa all või vee all. Tuumaplahvatuse mõjul tekib ere valgussähvatus, mis on ka päeval nähtav, kümnete kilomeetrite kaugusele, seejärel tekib taeva valguskera koos seenekujulise pilvega. Soojus- ja valguskiirgus moodustab umbes 35% plahvatuse energiast, mis omakorda võib tekitada inimestele põletushaavu ja nägemise ajutist või alalist kaotust. Löök- ja hõrdeuslaine moodustab umbes 50% plahvatuse energiast. Läbistav kiirgus ehk siis radioaktiivne kiirgus moodustab umbes 15% plahvatuse energiast.
........................................... 5 Vesinikupomm ....................................................................................................................................... 5 Pommiuraan........................................................................................................................................... 6 Radioaktiivkiirgus.................................................................................................................................. 7 Tuumaplahvatuse efektid........................................................................................................................ 8 Tuumapommide testimine...................................................................................................................... 9 Kasutatud materjal................................................................................................................................ 10
«Õhuhäire» signaali korral te võite olla ka tööl. Täitke täpselt tootmisjuhtide korraldusi ja minge kiiresti varem valmistatud kaitseehitisse. Kes ei saa töökohast lahkuda, asugu spetsiaalsesse individuaalvarjesse. Kui te olete põllul, katsuge leida mõni org või auk. Loomafarmide töötajad lähevad varjule samadesse hoonetesse või varjuvad nende vahetus läheduses. Karjamaal asuv kari tuleb orgudesse, madalamatesse maakohtadesse või metsa ajada. Võib ka nii juhtuda, et tuumaplahvatuse momendil te olete siiski korteris. Siis heitke kohe välisseina äärde, akende vaheseina kohtadesse põrandale pikali või minge kapi taha, laua või muu mööblieseme alla. See kaitseb teid valguskiirguse ja varisevate rusude eest. Kui te olete tuumaplahvatuse ajal väljas, ärge kaotage aega: iga sekund on kallis! Kasutage varjumiseks: kiviaedu, kraave, teeäärseid kraave ja auke, raud- ja maanteede tamme, truupisid ja metsa. (Joon. 24 ja Joon. 25)
Third level Fourth level Fifth level Veel tagajärgi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Video http://www.youtube.com/watch?v=V1ZPbNoxv3g Video, mis räägib tuumaplahvatuse ohvitest ja nende tunnetest. Täname tähelepanu eest!
rahvuspargis tapetud ninasarvikust. Pildi pealkiri on "Mälestusmärk liigile". – Forte, Delfi (Parandatud) 8. Hiljuti lahingülikonnale Ratnik — keerukale, multifunktsionaalsele, käes ja kehal kantavate (s.t aksessuaaridesse integreeritud) süsteemide taktikalisele komplektile — lisatud mehaaniline, ennast automaatselt üles keerav kell kaalub umbes sada grammi ning suudab purunemata taluda nüüdisssõjanduses rakendatavaid hävituslikke elektroonilisi impulsse ja isegi tuumaplahvatuse tagajärgi, kinnitasid Ratniku arendamisega tegeleva riikliku ettevõtte Rosteh (vn Ростех) esindajad pressiteates. – Forte, Delfi (Vigane) Hiljuti lahingülikonnale Ratnik — keerukale, multifunktsionaalsele, käes ja kehal kantavate (s.t aksessuaaridesse integreeritud) süsteemide taktikalisele komplektile — lisatud mehaaniline, ennast automaatselt üles keerav kell kaalub umbes sada grammi ning suudab purunemata taluda
elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest (+) positronidest). Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Kaitse: kaitseülikonnad, varjuda seina taha mis suudaks peatada kiirguse.... Ära ole tuumaplahvatuse lähedal:D . Headeks kaitsevahenditeks on metallplaadid. Spetsiaalses kaitseriietuses on kasutusel tinaplaadid. Kõige paremad kaitseomadused on kaevandustel, süvistatud raudbetoonkaitseehitistel, kivimajade keldritel, puitvooderdusega pinnasvarjeil. Vähem varju pakuvad puumajad ja lahtised kraavid. Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi
inimene võib haigestuda kiiritustõppe ja surra. Aastaid hiljem võivad kiirgusohvritel hakata arenema vähkkasvajad. Ka nende lapsed ja lapselapsed pole ohu eest kaitstud, sest radioaktiivkiirgus kahjustab sugurakka ja kutsub järeltulijatel esile väärarenguid. · Radioaktiivset kiirgust pole võimalik näha, kuulda, tunda, maitsta ega tunda selle lõhna. Piir,kust alates radioaktiivne kiirgus pidavat ohtlik olema, on ainuüksi hinnanguline. Tuumaplahvatuse efektid Tuumapommiplahvatuses tekkinud energia jaotub järgmiselt: · Lööklaine (Blast)--40-60% energiast · Termiline radiatsioon (Thermal radiation)--30-50% energiast · Ioniseeriv radiatsioon (Ionizing radiation)--5% energiast · Jääk (Residual radiation)--5-10% kogu energiast Tuumapommide testimine
algul Afganistani ning seejärel Iraagi sõtta. Kuigi ta valiti presidendiks veel teisekski ametiajaks, on rahva toetus George W. Bushile järjest vähenenud ja on praegu peeaegu olematu, nagu näitab ka vapustav kaotus äsjastel Kongressi valimistel. Ameerika president saabus eesti visiidile lennukiga mille nimeks oli Air Force One. Selles lennukis on kaks kööki kus on kolme nädala toidu -ja joogivarud. Presidendi lennuki korpus on "kõvastatud", tõrjumaks tuumaplahvatuse tekitavaid elektromagnetilisi võnkeid. Lennukil on veel tõrjesüsteem , eesm'rgiga muuta lähenevate raketide kurssi. Selle lennuki ülalpidamiskulud on 693 000 krooni tund ja kütusekulu 0,07 km/l. Eestis sõitis ta ringi General Motors Cadillac DTS´iga millel on 1100 kg soomust, mis suudab vastu seista granaadiheitja rünnakule.
Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist. See tähandab, et soodsatel tingimustel tuumades vabanenud neutronid võivad neelduda teistes tuumades ning kutsuda esile nende lõhustumise etc. Kui tuuma lõhustumisel tekib mitu uut Click icon to add picture neutronit, siis võib ahelreaktsiooni käigus lõhestumise sagedus järjest kasvada. Tuumajäätmed Radioaktiivsus Tuumaplahvatuse mõju Tsernobõli reaktori lõhkemine 26. aprillil 1986. on olnud siiani üks maailma suurimaid. Tuumakatastroofide põhjusteks on peamiselt inimeste hooletus. Plahvatus paiskab õhku kuuma ja radioaktiivse prahi pilve, mis muutub ogranismiga kokkupuutel kahjulikus geneetilisele struktuurile. Kasutatud kirjandus · http://images.google.ee/images?hl=et&q=tuumas%C3%BCntees&b · http://www.google.ee/search
ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. MÄLESTAMINE § 1958. aasta mais loodi Hiroshima Rahu Pargis monument, mis on pühendatud aatomipommi läbi hukkunud lastele. Mälestusmärk kujutab pommi, mille tipus ja külgedel on käsi taeva poole tõstvate laste figuurid. § Igal aastal 6. augustil mälestatakse Hiroshimas tuumaplahvatuse ohvreid. Täpselt kell 8.15 lüüakse Hiroshima rahupargis kella. Lihtsal mälestusmärgil on kivisse raiutud sõnad: "Puhake rahus, see ei kordu enam kunagi." KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiroshim http://www.youtube.com/watch?v=NF4LQaWJ http://et.wikipedia.org/wiki/Hiroshima http://www.annaabi.ee/Hiroshima-ja-Nagasaki-m http://www.annaabi.ee/Hiroshima-ja-Nagashaki http://www.annaabi.ee/download.php?i=46161
grafiidiga) kaetud välispindadega uraanist, plutooniumist vmt radioaktiivsest ainest poolkerast. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga, kuid kumbagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Kriitilise massi põhimõte seisneb selles, et iga tuuma lagunemisel kiirgunud neutronitest leiab keskmiselt üks uue tuuma, mida lõhustada. Kui ainekogus on kriitilisest massist väiksem, siis lendab enamik neutroneid ainest välja ja reaktsiooni ei teki. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. 4 4. KIIRGUSE MÕJU Hiroshima aatomipommitamine leidis aset 1945. aastal. Radiatsioon tulenes peamiselt välistest röntgenkiirtest ja neutronkiirgusest
ahelreaktsioon nagu reaktoriski. Et tuumapommis igasugused protsessi reguleerivad juhtvardad puuduvad, siis vabanevate neutronite arv kasvab plahvatuslikult. Milline on tuumapommi ehitus? Tuumapomm koosneb kahest poleeritud sisepindadega ja neutronipeegeldajaga kaetud välispindadega uraanist, plutooniumist vmt radioaktiivsest poolkerast. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga ,kuid kummagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. Mis on termotuumaenergia? Termotuumareaktsioonis liituvad väikese järjenumbriga elementide(vesiniku) tuumad. Click to edit Master text styl Põhimõte: kõrgel temperatuuril, umbes saja mln Second level
Plahvatuse võimsus oleneb voo tugevusest ja valge kääbustähe massist. [2] Joonis 2. Noova plahvatamine [16]. 5 2. POMMID Tuumapomm ehk aatompomm koosneb kahest poleeritud sisepindadega ja neutronipeegeldajaga (tavaliselt grafiidiga) kaetud välispindadega uraanist, plutooniumist vmt. Kumbki poolkera peab olema poolest kriitilisest massist suurema massiga, kuid kumbagi mass ei tohi ületada kriitilist massi. Tuumaplahvatuse tekitamiseks lükatakse poolkerad üksteise vastu tavalise lõhkeaine plahvatuse jõul. Kui poolkerade siledad pinnad puutuvad kokku, siis moodustavad nad koos kriitilist massi ületava ainehulga ja algabki plahvatuslik ahelreaktsioon. [6, 9] Joonis 3. Tuumapomm [19]. Vesinikupomm ehk termotuumapomm koosneb aatomipommist, mida kasutatakse termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku kõrge temperatuuri loomiseks, ja paagist, kus on segatud vesinik (H2) ja liitium (Li)
vastases miinis on tanki kahjutuks te- gemiseks ainult 5 kg trinitrotrotüüli. Tuumarelvas kasutatakse aatomi- tuumade lõhustumisel või liitumi- Tuumarelva plahvatuse võib initsiee- sel eralduvat energiat. Tuumarelv on rida kas õhus (atmosfääri ülakihti- teinud läbi kolm arenguetappi ning on des), maa peal, maa all või vee all. saavutanud uue võimsuse (tabel 10.2). Tuumaplahvatuse mõjul tekib ere val- Tuumarelva lõhkepea võimsust mõõ- gussähvatus, mis on nähtav ka päeval detakse kilotonnides (kT) või mega- kümnete kilomeetrite kaugusele, see- tonnides (MT). 1 kT energia on võrd- järel tekib taevas kerakujuline valguse ne 1000 tonni trinitrotrotüüli (TNT) piirkond koos seenekujulise pilvega. Tabel 10.2. Tuumarelva arenguetapid Tuumarelva Valmi- Võim-
ses sõjas tuleneb umbes 70% kaotustest kaudtulest (suurtükivägi, õhujõud). Kaevik on taktikaline kaitsekaevik, mis pakub kaitset, kuid võimaldab sa- mas teha vaatlusi ja efektiivselt kasutada relvi. Jooksukraav jao positsiooni osa, kust on võimalik vaenlast jälgida ja rün- nata. See võib olla kas pealiskaitsega või ilma. Ühendab jao kaevikuid ja jao punkrit omavahel. Pealiskate on läbipaistmatust materjalist katus, mis asetatakse jooksuk- raavi kohale eeskätt kui kaitse tuumaplahvatuse kuumuse ja helenduse eest. Ta võib pakkuda varju, kuid ei ole killuvarjeks. Killuvarje kaitse on kaitse mürsukildude eest. Jao punker on jao majutamiseks puhkuse eesmärgil ehitatud rajatis. Jao positsiooni nõuded: ●● Eesmärgipärasus – jao positsioonilt peab saama täita antud ülesannet. ●● Kaitse relvade- ja ilmastikumõjude eest. ●● Võimalus ehitada etappide kaupa – võimalikult kiiresti saadakse häda-
annaabi.ee 
