Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine. Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud. Kevadel 1972 külastas ta esimese Ameerika presidendina Moskvat. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis leidis aset 1975. aastal Helsingis. Selle tippkohtumisel, millest Ameerika poolel võttis osa Nixoni järglane Gerald Ford, lepiti kokku vastastikust usaldust ja läbipaistvust soodustavates abinõudes, milleta olnuks oluliselt raskem nende opositsiooniliste gruppide moodustumine Ida-Euroopas, millest said 1989
Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine. Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud. Kevadel 1972 külastas ta esimese Ameerika presidendina Moskvat. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis leidis aset 1975. aastal Helsingis. Selle tippkohtumisel, millest Ameerika poolel võttis osa Nixoni järglane Gerald Ford, lepiti kokku vastastikust usaldust ja läbipaistvust soodustavates abinõudes, milleta olnuks oluliselt raskem nende opositsiooniliste gruppide moodustumine Ida-Euroopas, millest said 1989
Välispoliitika Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine. Nixoni välispoliitikal oli veel üks aspekt, mis näis sisse juhatavat uue ajastu, ning just see osa tema presidenditööst on kindlustatud talle vähemalt osaliselt hea maine. Nixon ajas aktiivset pingelõdvenduspoliitikat ja viis maailma sammu võrra kaugemale tuumakuristikust, mille serval oli võidurelvastumine kaks võimublokki viinud. Kevadel 1972 külastas ta esimese Ameerika presidendina Moskvat. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis leidis aset 1975. aastal Helsingis. Selle tippkohtumisel, millest Ameerika poolel võttis osa Nixoni järglane Gerald Ford, lepiti kokku vastastikust usaldust ja läbipaistvust soodustavates abinõudes, milleta olnuks oluliselt raskem nende opositsiooniliste gruppide moodustumine Ida-Euroopas, millest said 1989
annaabi.ee 
