Tuumaenergia kasutuselevõtt Tuumaenergia kasutamisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Reeglina kiputakse miinustega liialdama. Seda muidugi sellepärast, et ajalugu on tuumakatastroofe näidanud ja inimesed ei taha neid läbi elada. Põhjuseid selle kartmiseks on palju, kuid kas tsivilisatsioon saab endale ikka lubada tuumaenergia kõrvale heitmist? Tõesti, tuumaelektrijaamade kasutamisel on palju miinuseid. Üheks suurimaks probleemiks on nende väga kõrge maksumus. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane vaid rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suurt kapitali
ehitamisele. Elektrienergia kättesaadavuse paranemine põhjustas suure energiatarbimise kasvu. 20 sajandi algul leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiirele kasvule ning sellega laienes ka nafta kasutamine. Veidi hiljem leiti ka maagaasi kasutamise võimalus, mis viis omakorda selle osatähtsuse kasvule. 1970-datel aastatel leiti tuumaenergia kasutamise viis ja selle efektiivsus, kuid peale tuumakatastroofe(Nagu Tsernobõl) on selle osatähtsus hakanud langema. Muutused maailma energiamajanduses Energiaallikad jaotatakse tavaliselt kaheks suureks grupiks taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvad energiaallikad on energiakandjad, mida saadakse ja mis täienevad looduslike protsesside kaudu ning mis kasutamisel ei ammendu. Taastuvad energiaallikad võib omakorda liigitada põlevateks (puit ja muu biomass) ning mittepõlevateks (päikese
avastasid Otto Hahn ja Fritz Strassmann er uraani isotoobi 235 tmm lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimelised teisi uraanituumi lõhustama, tekitades nii ahelreaktsiooni. See avastus avaski tee tuumaenergia kasutamisele, mida hakati ka kiiresti realiseerima. Esimene tuumapomm lõhati 16.juulil USA-s New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945 visati pomm Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile. Üks viimaseid suuremaid tuumakatastroofe oli 1986.a. Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas. Võib julgelt öelda, et mitte kunagi ei ole mingisugused teaduslikud avastused etendanud kogu inimkonna jaoks nii suurt osa kui avastused tuumafüüsika valdkonnas. Tuumaenergiast. Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele
Uraanituumade lõhustumisel vabanevat energiat kasutatakse tuumaelektrijaamades ja laevadel (ka allveelaevadel). Tuumareaktsiooni kasutatakse ka mõnede ainete sünteesimiseks. Esimene tuumapomm lõhati 16.juulil 1945 USA-s New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945 visati pomm Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile (Jaapani linnad). Veel praegugi leidub inimesi, kes peavad seda esimest tuumarünnakut eetiliseks ja ausaks teoks. Üks viimaseid suuremaid tuumakatastroofe oli 1986.a. Ukrainas Ternobõli tuumaelektrijaamas. Igasugust looduse (jõgede jms) mürgitamist tuumajäätmetega jms oli NSV Liidus ka varem esinenud. 2. detsembril 1942 käivitas rühm teadlasi Itaalia füüsiku Enrico Fermi juhtimisel maailma esimese tuumareaktori. Chicago Ülikooli staadioni tribüüni alla ehitatud katseseadmes Chicago Pile No 1 teostati äärmise salastatuse õhkkonnas esimest korda inimese juhitav tuumalõhustumise ahelreaktsioon.
1954.a. esimene aatomielektrijaam 1959.a. esimene aatomijäälõhkuja Tuumaelektrijaam sarnaneb soojuselektrijaamale, vahe on ainult katlakoldes ehk reaktoris ja kütuses. Reaktorist juhitakse läbi soojuskandja (vesi, vedel naatrium), mis annab oma soojuse ära vee aurustamiseks. Veeaur paneb käima auruturbiini, see omakorda aga elektrigeneraatori või laevakruvi (aatomilaeval). Maailmas on üle 400 tuumaelektrijaama, mis toodavad umbes 17% maailma elektrist. Üks viimaseid suuremaid tuumakatastroofe oli 1986.a. Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas. 4. Aatomijäälõhkujad, allveelaevad 5. Sõjaline eesmärk Tuumapommid, -lõhkepead Esimene tuumapomm lõhati 16.juulil 1945 USA-s New Mexico kõrbes. 6. augustil 1945 visati pomm Hiroshimale ja 3 päeva hiljem Nagasakile (Jaapani linnad). 6. Uute radioaktiivsete elementide saamine Plutooniumi tootmine Kiirguskaitse Elusorganismis neelduv radioaktiivne kiirgus põhjustab tuumareaktsioone aatomites. Nende
Juurde tuleb võimalus toota vesinikku, mis oleks kasutatav autokütusena. Oleks võimalik taaskasutada tänaseid tuumajäätmeid. Südamikusulamis võimalus puuduks, protsess oleks ohutum kogu pikkuses. Tänapäeva reaktorid ja tuumajaamad on väga ohutud,kuid alati säilib inimliku eksimuse oht ning ka loodus võib olla ettearvamatu. [5] 3.4. Katastroofioht Üheks väga suureks argumendiks tuumaelektrijaamade vastu on katastroofioht. Tuumakatastroofe pole olnud väga palju aga nende mõju ühiskonnale on suur ja nad tekitavad palju kahju.Fukushima, Kolme Miili saar ja Tsernobõl on mõned tuntumad tuumakatastroofid. Tsernobõli reaktoriplahvatus näitas, kui ohtlik või tuumaenergia olla. Tsernobõlis 4. reaktori plahvatuse tagajärjel paiskus õhku suurtes kogustes radioaktiivset ainet, mille pilv levis üle Ida-Euroopa. Radioaktiivse aine leviku tagajärjel said paljud inimesed püsivaid tervisekahjustusi
ehitamisele. Elektrienergia kättesaadavuse paranemine põhjustas suure energiatarbimise kasvu. 20 sajandi algul leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiirele kasvule ning sellega laienes ka nafta kasutamine. Veidi hiljem leiti ka maagaasi kasutamise võimalus, mis viis omakorda selle osatähtsuse kasvule. 1970-datel aastatel leiti tuumaenergia kasutamise viis ja selle efektiivsus, kuid peale tuumakatastroofe(Nagu Tsernobõl) on selle osatähtsus hakanud langema. 67. Nafta Maagaas Süsi 68. Hüdroenergia: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa, Norra, Jaapan, India, Rootsi, Prantsusmaa, Türgi, Itaalia Tuumaenergia: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Ukraina, Kanada, Rootsi, Hispaania 69. · Millised energiaressursid on kohapeal olemas, kas need on ka kasutusel
Elektrienergia kättesaadavuse paranemine põhjustas suure energiatarbimise kasvu. 20. sajandi algul leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiirele kasvule ning sellega laienes ka nafta kasutamine. Veidi hiljem leiti ka maagaasi kasutamise võimalus, mis viis omakorda selle osatähtsuse kasvule. 1970-datel aastatel leiti tuumaenergia kasutamise viis ja selle efektiivsus, kuid peale tuumakatastroofe(Nagu Tsernobõl) on selle osatähtsus hakanud langema. 67 67. TEAB MAAILMA TÄHTSAMAID ENERGIAVARADE (NAFTA, MAAGAAS, KIVISÜSI) KAEVANDAMIS /AMMUTAMIS-, TÖÖTLEMIS- JA TARBIMISPIIRKONDI; Nafta Maagaas 68 Süsi 68. TEAB MAAILMA SUURIMAID HÜDROENERGIA JA TUUMAENERGIA TOOTJAID RIIKE;
annaabi.ee 
