Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tuumadevahelise" - 3 õppematerjali

Loengu materjal
4
pdf

Loengu materjal

3. Aatomit iseloomustavad suurused · Efektiivne tuumalaeng (Zef) ­ efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z ­ , Z ­ kogu tuumalaeng, ­ varjestusefekt. · aatomi ja iooni raadius metalliline raadius ­ pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius ­ pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius ­ määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu; orbitaalraadius ­ teoreetiliselt arvutatud aatomi- või iooniraadius; · ionisatsioonienergia (I ), KJ/mol või eV ­ energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks: · elektronafiinsus (EA või Ae), KJ/mol või eV ­ energia, mis eraldub või neeldub, kui isoleeritud aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum · keemiline element ­ ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N ,

Keemia → Keemia alused
93 allalaadimist
Keemia alused-Põhimõisted ja -seaduspärasused
8
pdf

Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused

3. Aatomit iseloomustavad suurused • Efektiivne tuumalaeng (Zef) – efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z – σ , Z – kogu tuumalaeng, σ – varjestusefekt. • aatomi ja iooni raadius metalliline raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius – määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu; orbitaalraadius – teoreetiliselt arvutatud aatomi- või iooniraadius; • ionisatsioonienergia (I ), KJ/mol või eV – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks: • elektronafiinsus (EA või Ae), KJ/mol või eV – energia, mis eraldub või neeldub, kui isoleeritud aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum • keemiline element – ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N ,

Keemia → Üldine keemia
9 allalaadimist
Keemiline side
4
doc

Keemiline side

Kovalentne side on seda püsivam, mida suurem on elektronpilvede kattumise aste. Elektronpilvede kattumise aste sõltub omakorda elektronpilvede mõõtmetest, nende kujust ning kattumise viisist. Reas Li2; Na2; K2 suurenevad kattuvate orbitaalide mõõtmed, vähenevad aga orbitaalide tihedused ja nende kattumise aste ning seetõttu ka sideme püsivus. Seda kinnitab ka molekulide dissotsiatsioonienergia vähenemine ja tuumadevahelise kauguse suurenemine: Kahe antiparalleelse spinniga elektroni viibimine kahe tuuma jõuväljas on energeetiliselt kasulikum kui elektroni viibimine ainult oma tuuma jõuväljas, siis võtavad kovalentse sideme moodustamisest osa kõik üheelektronilised orbitaalid. Ergastamine Paljudel juhtudel suureneb "valents" elektronide arv aatomi ergastamisel, s. t. kaheelektronilise pilve jagnunemisel kaheks üheelektroniliseks pilveks. Statsionaarses olekus on näiteks süsiniku aatomis

Keemia → Keemia
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun