eesmärgid on anda hoonele esteetiline vä välimus ja kaitsta vä välisseinatarindite vä väliste kliimamõjude eest. Enamasti on nende fassaadikatete veeaurujuhtivus ja vihmakindlus väga väike, mistõttu on reaalne oht veeauru kondenseerumisele ja vee sattumisele fassaadikatte taha. Seetõttu tuleb fassaadikate eraldada seina seespoolsetest kihtidest tuulutusvahega, mis jäetakse avatuks räästa ja sokli juures ning akende ala- ja ülaosas. 16 8 Tuulutatav fassaadi soojustussüsteem Välisvoodri projekteerimisel peab silmas pidama järgmist: Tuleb takistada ja vä vähendada vee sattumist vä välisvoodrile. Fassaadile võib vesi sattuda peamiselt kaldvihma, aga ka maapinnalt
vahelaes kui heliisolatsiooni. Betoonvahelae üleminek betoonist rõdu plaadiks nn.puhtad lahendused- tehakse eriliste soojustatud üleminekuprofiilidega. Kandvad välislaed, mille kohal on soe ruum ei ole soovitav teha ripplae lahendusena (kui, siis tuulutatav ripplagi, mitte SILS). 103 ... Kaldkatused soojustatakse ja tuuletõkestatakse kas klassikalisel tuulutusvahega meetodil või kasutades difusioonaluskatet, mis ühtlasi moodustab tuuletõkkesüsteemi. Sel juhul ei ole aluskatte ja soojustuse vahel tuulutusvahet, puuduvad tuulduvad sõlmed ja tuuletõke peab olema korrektselt teibitud. Pööningulaed ja pööning (soojustused plaat- ja puistevillaga)- Puistevilla korral puistevilla paksus ja kommunikatsioonide asetsemine villas vajalik eraldi soojustus. Käiguteed pööningul on vajalikud,
läbipuhutav. 31 (Lk. 42) 4.5 Milliste materjalide kooskasutamisel välisseinte kavandamisel te ei kasutaks suletud, ventileerimata süsteeme põhjendage omi seisukohti. Erinevaid materjale iseloomustab sooja- ning auruerijuhtivus, võime imeda niiskust endasse( mida poorsem materjal, seda rohkem imeb niiskust). Need omadused saavad määravaks, et lahendada välisseinad kas tuulutusvahega(ventileeritavad) või mitte(suletud, ventileerimata). Aururõhkude erinevus ühel ja teisel pool piiret kutsub esile veeauru voolamise läbi piirde. Eriti tugev on see talvel. Ideaalis peaks konstruktsioon olema lahendatud nii, et seest poolt välja poole laseks iga järgnev kiht järjest rohkem auru läbi. Sellise lahenduse puhul pole vaja kasutada ventileeritavat süsteemi. Materjalid, mis imevad rohkem niiskust endasse, vajavad ventileerimist. Nendeks on
Väga õhukese krohvi korral küllastub krohv kiirelt veega ja vesi voolab mööda fassaadipinda alla. Kui krohvis on läbiviigud või praod, on oht, et mööda fassaadi allavoolav vesi voolab ka seina sisse, Mõnevõrra aitab seda probleemi vähendada paksema krohvikihi kasutamine, mis suudab siduda enesega suuremat veehulka vihma ajal, kust see siis pärast vihma lõppemist välja kuivab. Siiski on krohvitud soojustuse kasutamine puitkonstruktsioonidel riskantsem lahendus, kui tuulutusvahega laudvoodri kasutamine. Laudvoodri taga olev õhkvahe aitab takistada sademevee sattumist seina sisse, võimaldab paremini siseruumidest välja difundeeruva vee väljumist seinast ning vähendab õhurõhkude erinevust üle veetõkkena toimiva laudvoodri. Igal juhul vajab soojustuskrohvide kasutamine koos puitkonstruktsioonidega täiendavat analüüsi: testseina mõõtmist ning arvutuslikku analüüsi. Soojustuskrohve on palju kasutatud kivi- ja betoonhoonetel
annaabi.ee 
