Põlevkivi
Veekõrvaldus
Põlevkivikihind lasub lõhelises lubjakivimassiivis suhteliselt väikesel sügavusel,
mistõttu vee sissevool kaevandustesse on suur. Suuresti sõltub vee sissevool
kaevandusse kaevandatud ala suurusest ja on hooajalise iseloomuga. Estonia
kaevanduses pumbatakse näiteks aastas keskmiselt kaevandusest välja 10 m³ vett
iga põlevkivitonni kohta.
Kaeveõõntest ja etest juhitakse vesi mööda kaeveõõne põhjakivimitesse rajatud
veekõrvaldussooni tuulutusstrekis paiknevasse veekõrvalduskraavi.
Kaevandusvälja sügavamatesse osadesse on rajatud pumplad, kust vesi
pumbatakse maapinnale. Suurimate pumpade jõudlus on üle 2000 m³/h. Maapinnal
juhitakse kaevandusvesi pärast settetiikides selitamist looduslikesse
veekogudesse.
Kaevanduste kuivendussüsteem loob kaevandusväljal depressioonilehtri, milles
tunduvalt väheneb pinnasevee hulk. Kuna depressioonilehtri negatiivse mõjuna on
annaabi.ee 
